Valitud luuramised ja alttõmbamised

Eesti-Vene piiriläbirääkimised Lohusalus. Pildil vene esindaja Vassili Siirin ja Herman Simm. Aasta oli siis 1993. Foto: Ain Protsin

Edward Lucase uus raamat «Deception» («Pettus») joonistab elava pildi teinekord naiivse lääne ja alatasa segadustest eksitatud, kuid üpris tugevalt julgeolekustruktuuride käpa all püsiva Venemaa omavahelistest luuremängudest.
 

Kuigi Lucase raamatust «Pettus» on meie ajakirjanduses juba korduvalt juttu olnud, oli selle ametlik ilmumispäev siiski alles eile. Lugenud seda originaalkeeles e-versioonis, peab ütlema, et kuigi käsitletavad juhtumid on enamasti lääne ajakirjandusest ning ka Eesti lugeja silmade eest varem läbi jooksnud, on Lucasel õnnestunud moodustada haarav luurelugude kogumik, kus tegelik elu näitab end riukalikumast küljest kui mõni klišeede alusel kokku pandud spiooniromaan.

Teisalt on autor aga üldistusvõimeline ning kaasamõtlev lugeja saab peale ilmekate kaasuste ka retsepte, kuidas paremini mõista ja tunnetada Venemaa ühiskonda.

Terviklik pilt Venemaast pole küll olnud selle teose eesmärk, kuid Lucase sulg viib meid pinnaalustesse kohtadesse, mis esmapilgul välja ei paista. See on süsteem, kus ­õiguskorda rakendatakse valikuliselt ja hammasrattad ei keerle nii, nagu lääne inimesed harjunud on.

See on süsteem, kus oma õiguse nõudmine võib halvemal juhul kaasa tuua hoopis repressioonid, kus tankistid saavad omanikult tema vara ära nihverdada «tagasihoidliku rahalise või vedela kompensatsiooni eest».

See on süsteem, kus majanduslik ning poliitiline ja jõuametkondade võimukasutus on omavahel läbi põimunud. «FSB (Föderaalne Julgeolekuteenistus – toim) on riik riigis, seadus iseendast,» kirjutab Lucas ja leiab, et hoolimata meetodite suhtelisest leebusest (pole enam sellist politseiriiki nagu KGB aegadel ja massimõrvu ei praktiseerita), on jõuametkondadel nüüd isegi vabamad käed tegutsemiseks.

Lucase raamatut võib ilmselt mingil määral võrrelda Vene ajakirjanike Andrei Soldatovi ja Irina Borogani FSBd käsitleva teosega «Uus aadel» (ilmunud ka eesti keeles), ning nende tööle on ka viidatud. Samas on fookus keeratud hoopis teise suunda: Vene ajakirjanikud valgustavad eelkõige FSB siseelu ja rolli Venemaa elus, Lucase põhiaur on läinud Vene teenistuste vastasseisule läänega.

Lisaks ütleksin isikliku eelistusena, et Lucase raamat on hoopis ladusamalt ja loetavamalt kirjutatud, Soldatovi-Borogani põhjalik ja kindlasti aastatepikkuse töö põhjal koostatud ülevaade tundus aga paiguti kompendiumina erinevatest ja omavahel üpris vähe seotud faktikröömikestest.

Lääne keskmisele ingliskeelsele lugejale on ilmselt suunatud Lucase raamatus paljud selgitused ja lahtirääkimised, ilma milleta ei pruugiks asjassepühendamatu taibata, miks ikkagi Venemaal üks või teine asi just niimoodi toimib. Võimalik, et kui teos ükskord eesti keelde tõlgitakse, siis siinne keskmine lugeja, kel Vene elust veidi parem ettekujutus, laseb sellised kohad lihtsalt kiirelt silmadega üle.

Lucase teosest saab ka päris palju teavet selle kohta, kuidas tänapäeva spioon mõtleb, milliste võtetega tegutseb, milliste makseviisidega talle tasutakse jne. Põhireegliks on muidugi varjatus ja peidetus. Teinekord võib sularahast lihtsam olla maksta info eest kasiinožetoonidega.

Tehnoloogia on muidugi salainfokaubanduses suureks abiks: pole vaja enam tassida fotosid või isegi mikrofilme, tänapäeval võib kinnitada väikese, aga väga mahuka mälukaardi nätsu abil pargipingile või kinoistme külge.

Raamatu kandvaim osa on ilmselt Anna Chapmani ja koos temaga USAst välja saadetud Vene illegaalide seltskonna tegemiste põhjalik käsitlus. Ei hakka siinkohal seda ümber jutustama, kuid need, kes neelasid põnevusega selleteemalisi leheuudiseid, saavad raamatust kindlasti märksa kopsakama annuse vaimutoitu.

Eesti lugejale on maiuspalaks aga meie kandis toimunud episoodid, nii läinud sajandi keskpaiku kui alles viimastel aastatel juhtunu. Herman Simmi kinnipüüdmise ja tema tegutsemise lugu leidub alles raamatu lõpus, kuid pole sugugi vähetähtis.

Pigem on tegu just ühe olulisema episoodiga kogu selles luurelugude epopöas ning pole kahtlust, et Edward Lucas viib uue raamatu abil Simmi juhtumi ja sellest lahutamatuna ka Eesti paljude selliste ingliskeelsete lugejate lauale, kes enne sellest kaasusest ega meist laiemalt suurt midagi kuulnud ei olnud.

Raamat

Edward Lucas
«Deception»
Bloomsbury Publishing, 2012
384 lk