Hardo Aasmäe: ühistranspordi arutelu ummikus

Entsüklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe. Foto: Toomas Huik

Tallinna ekslinnapea Hardo Aasmäe kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et tasulise ühistranspordiga kaasneb  nii palju bürokraatiat, et üldpõhimõttena on odavam inimesi tasuta vedada.

Nagu välk selgest taevast tabas Eesti avalikkust teade, et Tallinnas viiakse 2013. aastast alates elanikele sisse tasuta ühistransport. Õigupoolest pole tegemist väga uue asjaga. Asjatundjate hulgas on sellest mõnda aega juba meilgi kõneldud. Mitmel pool mujal maailmas on seda ka juurutatud.

Ootamatu arutelu algas olukorras, kus peaaegu keegi sellest asjast suurt midagi ei teadnud ja kohe asuti küsima ka elanikelt, kas nad sellist asja üldse soovivad. Mõistagi tõi taoline segane algus kaasa segasevõitu arutelu, kus arvajaid on üsna palju ja teadjaid napib. Nendegi hulgas on tublisid inimesi, kes tegelevad mineviku täiustamisega.

Arvamine pole teadmine. Seepärast ei maksa imestada, et oma arvamistes räägivad paratamatult teemast mööda nii lugupeetud inimesed kui ka verisulis magistrandid.

Seepärast on tarvilik mõtte algpõhjuse juurde selgitavalt tagasi pöörduda. Tegemist ei ole heategevusürituse või tsaari armukirjaga oma alamatele, mis sisaldaks mingit eelisseisundit.

Tasahilju kaalutakse tasuta ühistranspordile üleminekut mitmel pool mujal eelkõige majanduslikel põhjustel.

Piletiraha osatähtsus ühistranspordi rahastamisel on jäänud üha väiksemaks. Nii meil kui mujal. Kui piletitulu kättesaamiseks kulub sama palju raha, kui raha kogutakse, siis pole sellel enam mõtet.

Tegevus ei toeta enam ühistranspordi rahastamist. Ta loob küll töökohti (piletikontrolörid, piletilevi jne), kuid tegemist on juba mittevajalike, omamoodi varjatud sotsiaalsete töökohtadega.

Nende kadumine on üks takistus tasuta ühistranspordile üleminekul jõukates heaoluühiskondades. Seepärast eksivad kõik need, kes kujutavad ette, et me pole piisavalt rikkad tasuta ühistranspordi jaoks. Pigem ei suuda me varsti tasulise ühistranspordiga kaasnevaid kasutuid vesivõrseid kinni maksta.

Kas meie oleme sinnamaani jõudnud, seda ma ei tea. Selleks on vaja arukaid arvutusi. Kuid kaudse arvutused näitavad, et me oleme sellel üsna lähedal.

Eksivad need, kes peaksid õigeks piletiraha kulutada uue veeremi ostuks. Seda pole juba tehtud issanda ajast, sest süsteemi igapäevaseks tööshoidmiseks tuleb 64 protsenti kuludest juba praegu peale maksta. Trammid, bussid, trollid ostetakse enamasti investeeringute kava alusel. Näiteks saab Tallinn hulga tramme riigilt süsihappegaasi kvoodi müügist.

Alusetud on nende unistused, kes loodaksid piletirahast tänavaid parandada.

Piletirahast loobumine ei aita ka neid kriitikuid, kes ei näe selles ühtegi probleemi lahendust ühistranspordis. Neil on õigus, kuid see aitab kokku hoida kulusid väljaspool ühistransporti. Olgu selleks liigsed kulud ja töökohad piletilevis, halduses või autokasutuse vähenemine.

Segadust süvendab alanud rahvaküsitlus, mis ei saa väljakujunenud vormis seda kuidagi toetada ega ka ära rikkuda. Eelnev teavitus on sedavõrd puudulik, paljud inimesed on vastamisel raskustes.

Mida näiteks arvata küsimusest: «Kas te sooviksite hommikuti klaasi tasuta õlut?»

Võimalikke vastuseid:
«Millist õlut? Mina igasugust õlut ei joo.»
«Mina tahaks, aga arst ei luba.»
«Mina vihkan õllejoojaid.»
«Mina ei salli hommikust õllejoomist, laupäeval võiks ju küll.»
«Mina ise ei joo ja teistele tasuta ei annaks.»
«Mina ei saa ilma läbi ja mul on see juba tasuta - kodus ise kääritan.»

Kujutage ette, mis tulemuse võiks anda jah-ei küsitlus sellise vastuolulise arvamuste paljususe juures.

Paraku on tasuta veondus tulevikuidee ühistranspordis. Energia kallineb. Kapitalismi loogika eeldab aga kulude vähendamist. See omakorda sunnib tootma, vedama ja tarbima hulgi.

Seepärast on ühistransport kapitalismi arengu produkt ning areneb paratamatult edasi. Inimeste vedu hulgi aitab võimendada hulgi tarbimist, mis on kapitalismi eluspüsimise tingimus. Kui selle huvides on mõistlik inimesi vedada hulgi ja tasuta, siis seda ka tehakse.

Postimehe arvamusportaal küsib sel nädalal ekspertide, poliitikute ja aktiivsete linnakodanike kommentaare tasuta ühistranspordi ideele.