VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Miks ei suutnud Putin uskuda Prigožini reetmist?

Wagner Grupi asutaja Jevgeni Prigožin ja Vladimir Putin. Foto: Misha Japaridze

Erasõjafirma Wagneri juhi Jevgeni Prigožini mässu ja sellele järgnenud sündmuste ahelat aitab mõtestada Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin.  

Sündmuste ahelas, mis algas 23. juuni õhtul, on väga raske veenvat loogikat üles ehitada. Segab 24. juuni hommikul kell 10 tehtud Putini pöördumine Venemaa kodanike poole. Olulised on sõnad: «... see, millega me vastamisi seisame, on justnimelt reetmine. /.../ See, kes sõjalise mässu organiseeris ja ette valmistas, kes tõstis relva oma võitluskaaslaste vastu, reetis Venemaa. Ja vastutab selle eest. /.../ Meie tegevus Isamaa kaitsmisel sellise ohu eest saab olema karm.»

Putinit kuulates tekkis tahes-tahtmata tunne, et need sõnad ei olnud suunatud Prigožinile (ta ei nimetanud teda) ega Wagnerile, mille nime ta samuti ei maininud. Intuitiivselt võiks siit välja lugeda, et see oli pöördumine armee ja jõustruktuuride poole, kes võiksid «marsiga Moskva peale» ühineda. Kas Putinil võisid olla kahtlused? Tõenäoliselt jah. Kui pinge oli haripunktis, tõusis erilennuk Il 96-300PU (koos relvajõudude, sealhulgas strateegiliste tuumarelvade komandopunktiga), mida saab kasutada ainult Putin, 24. juunil kell 14.16 Moskva aja järgi Moskvast õhku ja kadus teel Hotilovo lennuväljale radarite vaateväljast – vaatlejate sõnul viib sealt raudteeliin Valdais asuva residentsini.