Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu hinnangul saaks Euroopa Rohelise pealinna liikumise algatanud Tallinn seda kuvandit tugevdada, olles esimene vähemalt 400 000 elanikuga linn Euroopas, mis seab sisse tasuta ühistranspordi.
Arvo Sarapuu: Tallinn teeks revolutsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mul on väga hea meel, et Tallinna tasuta ühistranspordi idee innustab niivõrd paljusid inimesi sõna võtma ja oma arvamust avaldama. Eriti kriitilised on loomulikult kolleegid Tallinna opositsioonist, kes ei jäta ühtki võimalust kasutamata selle plaani mahategemiseks.
Nende kriitikute väited on aga enamasti kantud pelgalt soovist teenida poliitilist punkti. Olen ise ettevõtjana seotud just ühistranspordiga ning seepärast julgen kinnitada, et see keerukas plaan on revolutsioon Euroopa ühistranspordis.
Sama teed on läinud tegelikult juba mitmed omavalitsused Euroopas – näiteks Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal. Vaatamata juba teiste riikide kogemusele, viib tasuta ühistranspordile üleminek Tallinna Euroopa edumeelsemate ja ka keskkonnasõbralikumate linnade hulka. 416 000 elanikuga linnas pole veel kunagi sarnast ideed teostatud. Tallinn on Euroopa Rohelise pealinna liikumise algataja – see samm aitab vääriliselt linna head nime hoida.
Tuleb tunnistada, et Eesti pealinn on aasta-aastalt üha suuremas hädas autostumise ning sellest tulenevate probleemidega nagu õhusaaste, müra, vibratsioon ja teekatete kiire lagunemine.
Linnavõimu ülesanne on sellest probleemist jagu saada või seda vähemalt leevendada, selleks on aga väga vähe võimalusi. Ummikumaksu kehtestada, mis toimib edukalt näiteks Stockholmis, pole Eesti seadustega võimalik ja kui see võimalus oleks, siis ilmselt tormaks riiki juhtiv koalitsioon seda kiirelt kaotama.
Tallinna linnavalitsus saab väga hästi aru, et ühistranspordi kasutajate arvu suurendamiseks, inimeste autodest välja meelitamiseks, vajame pakutava teenuse kvaliteedi kasvu.
Selleks tuleb loomulikult tuleb üle vaadata liinivõrk, mis on kahtlemata keeruline ülesanne, kuid vajalik, et tagada kesklinnast kaugemal elavate inimeste operatiivne ja mugav liiklemine.
Samuti peab tasuta ühistranspordiga üht jalga käima seesuguse liiklemise igakülgne soodustamine – bussiradade rajamine, «nutikad» valgusfoorid jne. Toimub ka pidev masinapargi uuendamine: nii lisandub lähiaastatel liinidele 50 uut bussi ning uusi trolle. Plaani on võetud neljanda trammiliini täielik rekonstrueerimine, kus hakkavad sõitma uued ja kaasaegsed madalapõhjalised trammid.
Tallinna opositsiooni jutt sellest, et linn kulutas mõttetult raha kiipkaardi süsteemi välja arendamisele, näitab selgelt rääkijate ebapädevust logistika ning ühistranspordi valdkonnas.
Just kiipkaart saab oluliseks abivahendiks sõitjatevoo pideval ja ülimalt täpsel analüüsil ning aitab tagasiside läbi veelgi ühistranspordi kvaliteeti tõsta. Seesugune ülevaade on reisijate veoga tegelevale ettevõttele sõna otseses mõttes kulla hinnaga.
Tallinna Transpordiamet on tellinud erinevaid analüüse ja audiitori hinnanguid, et saada objektiivne ülevaade siinse ühistranspordi eelistest ja vajakajäämistest. Ent niivõrd olulise ja laiemat elanikkonda puudutava otsuse korral ei saa tegutseda kogukonna toetuseta, just seetõttu otsustasime eelnevalt läbi viia ka rahvaküsitluse.
Tasuta ühistranspordi tagab Tallinna linn oma eelarvest. Hetkel katab piletitulu umbes 33 protsenti ühistranspordi maksumusest – pealinlastele tasuta sõidu pakkumisel tuleb see raha mujalt leida.
Oluline kokkuhoid tuleb kahe ettevõtte – Tallinna Autobussikoondise ning Tallinna Trammi- ja Trollipargi ühendamisest. Kahtlemata aitab üheks koondumine tõsta operatiivsust ning kvaliteeti.
Lisaks vabaneb suur hulk raha ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendusest ning prognooside kohaselt kasvavad ka maksutulud, Tallinna elanike arvu suurendes.
Olgu siinjuures märgitud, et pealinna ühistranspordi kasutajatest vaid 8 protsenti maksab ise oma sõidu kinni, 36 protsendil on tasuta sõidu õigus, 21 protsendil on õigus sõita soodushinnaga. Lisaks eeltoodule võib lugeda 30 päeva kaarti sooduskaardiks, sest nimetatud piletitootega tehtava sõidu hind on madalam tegelikust maksumusest.
Kokkuvõttes on tasuta ühistransport täiesti teostatav ka Tallinna suuruses linnas. Kindlasti suudame tagada ka kvaliteetse teenuse, mis aitab vähendada autostumist ja viib meie pealinna rohelise mõtteviisi kandjaks kogu Euroopas.
Postimehe arvamusportaal küsib sel nädalal ekspertide, poliitikute ja aktiivsete linnakodanike kommentaare tasuta ühistranspordi ideele.