Mait Väljas ⟩ Riigikogu on meil igati soliidne – tänu hoonele

Riigikogu hoone üldvaade FOTO: Martin Siplane Foto: Martin Siplane

Soliidne algus – nii nimetab arhitekt August Volberg riigikogu hoone püstitamist oma artiklis, vaadates tagasi eriala saavutustele esimese 15 iseseisvusaasta jooksul, meenutab arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

Raamatuks on 1934. aastal ilmunud «Eesti arkitektide almanak», mille andis välja Eesti Arhitektide Ühing – praeguse Eesti Arhitektide Liidu eelkäija. Mõned aastad hiljem kirjutab arhitektiharidusega kunstikriitik ja teatrimees Hanno Kompus: «See on lihtne, kuid ometi iseteadlik ja erilaadiline ehitis, milles õnnelikult liituvad autorite individuaalne kujundusvõime ja sobitus keskaegse ümbrusega, jäädes ometi tänapäevaseks.»

Eesti 20. sajandi andekamate ja mitmekülgsemate arhitektidena kuuluvad Herbert Johanson (1884–1964) ja Eugen Habermann (1884–1944) meie professionaalse arhitektkonna esimesse põlvkonda, kes omandas hariduse enne I maailmasõda väljaspool kodumaad. Habermann õppis Riia Polütehnilises Instituudis ja Dresdenis, Johanson Riias ja Darmstadtis.