AK ⟩ Ka eesmärgitu elu on elamist väärt

Igaüks on oma õnne sepp ja peab leidma oma tee. Foto: Toivo Luht

Telos’e (telos – e.k lõpp, eesmärk, tulemus) ehk mingi kindla hüvelise eesmärgi poole liikumist on ajast aega sõnastanud filosoofid, pühakirjade tõlgendajad, kirjanikud ja kunstnikud oma teostega. Paljuski on selle taga õpetus, ideoloogia või mõni muu moraalne tugipunkt, millest inimene saab lähtuda.

Mida aeg edasi, seda pluralistlikumaks on muutunud ühiskond: ei ole kindlat teoreetilist alust, valikuvabadus ja heaolu kasv võimaldavad rohkem tarbida ning suunata oma tähelepanu mitmetele huvidele korraga. Seega pole midagi ebatavalist, kui lühikese aja jooksul muutuvad inimeste eelistused, hobid ja väärtushinnangud asjade omamise ja tegevuste suhtes. Paljuski on tehnoloogia areng valikute tegemise ka mugavamaks teinud. Kui raha ning vaimsed ressursid ei oleks piiratud, siis küllap jätkuks veel põhjust millegi seni püüdmatu ihalemiseks.

Lisaks iseloomustab meie kaasaega nii tihe konkurents kui ka kõrged ühiskondlikud, tööalased, perekondlikud ootused, mis ühel või teisel moel piiravad inimese isiklikku saavutusvajadust. Seejuures tuleb arvestada, et iga õnnesepa lähtepositsioon ei ole võrdne teiste omaga.