JUHTKIRI ⟩ Pihkva plahvatuste kaja

Foto: Postimees

• Sõjategevuse kandmine Vene territooriumile on ainuõige samm.
• Eesti peab olema valmis piiritagusteks ohtudeks.
• Vene armeele on droonirünnakud piinlikuks seigaks.

Ukraina ründas 30. augusti öösel sõjaväe lennuvälja Pihkvas. See on kahtlemata sõjaline edu, kuid kätkeb eneses ka ohte meie regioonile.

Ukraina on pakkunud Venemaa vastu peetavas kaitsesõjas palju strateegilisi üllatusmomente. Ainus võimalus sundida Moskooviat oma plaane muutma ja järeleandmisi tegema on purustada agressor tema enda pinnal. Et lääs ei ole tänaseni saanud üle krambist Venemaa territooriumi puudutavate sõjaliste rünnakute suhtes, tuleb läheneda teistsuguse nurga alt.

Ukraina on kandnud hübriidse sõjategevuse edukalt Venemaale. Viimased rünnakud eriväelastega Krimmis ning droonirünnakud Moskvas ja mujal annavad kindlasti tulemuse. Mõju ei saabu kohe, kuid on tuntavalt olemas.

Niisiis ründas Ukraina Pihkvas asuvat vürstinna Olga nimelist lennuvälja. Kurioosumina kannab lennujaam tema nime, kuna Olga oli pärit Pihkva lähistelt, aga sai tuntuks eelkõige Kiievi riigi ainsa naisvalitsejana. Lennujaam on sõjaväe kasutuses, kuid sealt toimuvad ka tsiviillennud. Info järgi purunes viis transpordilennukit Il-76 ja üks pommitaja. Lisaks tabati ka kasarmuid.

Rünnak ja selle toimumise aeg on märgiline, sest lennujaam teenindab suures osas Pihkvas paiknevat 76. dessantdiviisi, mida peeti üheks võimekaimaks Venemaa armees. Sama diviis on liigutatud hetkel Ukraina vasturünnakut tõrjuma lõunarindele. Seega toodi sõjategevus diviisile koju kätte.

Olenemata selles, kas rünnak korraldati Ukrainast või Venemaa enda territooriumilt, oli see hästi ette valmistatud ja oskuslikult läbi viidud. Venemaa armeele on see taas kord väga piinlik episood ning näitab, et suurriigi armee luureteenistus suudab edukaid hübriidrünnakuid teiste vastu läbi viia, kuid on ise nende vastu kaitsetu. See on kindlasti õppimise koht Eestile.

Venemaa propagandistid on rünnakus süüdistanud aga Balti riike ning nõudnud vastureaktsiooni. Kremli pressiesindaja teatas, et Eesti ja Lätit pole põhjust selles rünnakus süüdistada. Leedu kohta ei öelnud ta mitte sõnagi, kuigi ka Vilniust on süüdistatud. Ometi on just Leedu Balti riikidest ainus, kellel ei ole ühist piiri Venemaa mandriosaga.

Võimalikeks valearvestusteks meie piiride taga tuleb valmistuda isegi siis, kui ohupilt pole muutunud.

Loomulikult teeb Ukraina edukas kaitsetegevus meele rõõmsaks, kuid tuleb arvestada, et see kätkeb endast ka ohtu valearvestusteks meie regioonis. Kui dessantdiviisi tabavad öösel rünnakud, siis ei ärka nad teadmisega: ahah, jälle need ukrainlased. Pimeduses toimuvad plahvatused põhjustavad peataolekut ning vajaduse tegelikule või kujuteldavale vastasele kiiresti vastulöök anda. See võib tähendada vale sihtmärgi valikut ning otsest lahingkontakti. Võimalikeks valearvestusteks meie piiride taga tuleb valmistuda isegi siis, kui ohupilt pole muutunud.

Järgnevad päevad näitavad, kas Eesti peab midagi oma julgeoleku parandamiseks ette võtma. Praegu toimub meil õppus Ussisõnad nii, et palju on juba kokkusattumuse tõttu tehtud. Samuti on loomulik luurajate ning vastuluurajate aktiveerimine ning vajadusel nende puhkuste katkestamine.

Mõistagi on Ukraina valitud tee õige. Sõjategevuse kandmine agressori pinnale on väikeriigi ainumõeldav valik vastase kavatsuse vääramiseks, kuid kergekäeliselt olukorda meie piiride taga suhtuda ei tohi.