JUHTKIRI ⟩ Valitsuse kõige pakilisem probleem on majandus

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Kokkuhoiukava edasilükkumine mõjub halvaendeliselt.
• Puudub arutelu ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
• Välja kuulutatud maksutõusud teevad ettevõtlusele liiga.

Eelmisel nädalal esitatud rahandusministeeriumi majandusprognoos on kõike muud kui roosiline. Eesti on majanduskasvu poolest Euroopa Liidu punane latern, jäädes viimase nelja kvartali SKTga koguni 3,2 protsendiga miinusesse. Tulevaks aastaks ennustab ministeerium nappi, 0,5-protsendilist kasvu.

Pessimistlikke noote lisas 29. augusti Postimehes tööandjate keskliidu juht Arto Aas, kes tõi välja, et Eesti on päris katastroofiliselt kaotamas konkurentsivõimet. Kui varem võis märgata, et välisinvestorid väldivad Eestit, siis nüüd pööravad ka Eesti ettevõtjad kodumaale selja, püüdes pigem mujal investeerida. Eestit muserdab liigkiire inflatsioon ja ekspordi langus, eriti kehvas seisus on töötlev tööstus.

Majanduse loodetud taastumist tänavu teisel poolaastal ei tule, tõdes suvist prognoosi kommenteerides ka rahandusminister Mart Võrklaev. Samas lubas Võrklaev, et 29. augustil hakkab valitsuskabinet läbi vaatama ministeeriumide kokkuhoiuettepanekuid, et minna edasi tuleva aasta riigieelarve ettevalmistamisega. Mida täpsemalt arutati, jäi aga eile saladuseks, sest ühtegi selget kärpekohta välja ei käidud. Selle asemel kostis väide, et kuni arutelu kestab, peavadki võimalikud kärpekohad peidus olema.

Mäletatavasti on valitsus võtnud eesmärgiks vahepeal kontrolli alt väljunud riigieelarve uuesti tasakaalu saada ning Eesti 200 eestvõttel lubati ka suurt eelarverevisjoni, nn nulleelarvet, mis laseb kõik kulud kriitiliselt üle vaadata, et siis ebavajalikud välja praakida.

Kuna reaalsed teod on juba pikalt viibinud, mõjub kokkuhoiukava edasilükkumine halvaendeliselt. Läbipaistva protsessi puudumine tekitab pigem kahtluse, et sisulist kokkuhoidu ei tulegi, või siis vastupidi – kärped sünnivad kabinetivaikuses ja käiakse lõpuks välja umbes sama karmi üllatusena, nagu oli kevadel koalitsioonikõnelustel kokku lepitud maksutõusu kava.

Majanduse seisu vaadates tekib kuri kahtlus, kas valitsus ikka tegeleb õige probleemiga või, täpsemini, kas eelarvetasakaal on selle probleemi kõige olulisem tahk.

Majanduse seisu vaadates tekib aga kuri kahtlus, kas valitsus ikka tegeleb õige probleemiga või, täpsemini, kas eelarvetasakaal on selle probleemi kõige olulisem tahk, millega me praegu silmitsi oleme. Nimelt puudub arutelu selle üle, mida teha, et ettevõtluskeskkonda parandada.

Rahandusminister Võrklaev ütles eelmisel nädalal kokkuhoiuettepanekuid lubades tähendusrikkad sõnad: «Meie kulud kasvavad kiiremini kui tulud ja kui me kuludega midagi ette ei võta, siis tuleb tulusid suurendada ehk teha jätkuvaid maksutõuse.»

Sellest jääb mulje, et majandus eksisteerib ainult paberil – krüptiliselt koostatud riigieelarve näol – ning valitsuse roll piirdub sellega, kas kärpida riigiaparaati ja riiklikke teenuseid (loe: riigieelarvet) või siis võtta meie kõigi taskust riigi jaoks lisaraha (loe: makse tõsta).

Peaaegu tähelepanuta jääb see, mida on riigil vaja ette võtta, et majandus käpuliolekust üles aidata. Millised on realistlikud sammud, mis võimaldaksid ettevõtluse uuesti käima tõmmata?

Sellele vastates tuleb hakatuseks ausalt tunnistada, et juba välja kuulutatud maksutõusud teevad ennekõike just ettevõtlusele liiga.