ERKKI BAHOVSKI ⟩ Tehisaru loob omaenda reaalsust ja inimestel on keeruline sellega suhestuda

Erkki Bahovski. Foto: Eero Vabamägi

Üks mu hea tuttav teatas, kuidas talle meeldib suhelda tehisaruga. Too on viisakas ja vastab küsimustele. Tõepoolest, enda kogemus on samasugune – tehisaruga suheldes ei valda sind negatiivsed emotsioonid ja erinevalt paljudest Eesti poliitikutest vastab tehisaru ausalt, et ta ei tea vastust, kui nii peaks juhtuma. Aga paljudel juhtudel teab.

Tehisaruga suhtlemisele vastandub teravalt ühismeediast saadud kogemus, mis on tihtipeale kui mülgas, kus saavad kokku sõimlemine, pime viha, ideoloogia ja poliitiliste punktide noppimine. Mõistagi sõltub paljuski ühismeedia sõprade või jälgitavate valikust, aga aastate jooksul on nii mõnigi neist radikaalsemaks muutunud ja mõni kibestunud. Valik on loomulikult kuhugi midagi kirjutada või kirjutamata jätta, selline olukord tekitab paratamatult enesetsensuuri.

Ent ühismeedia tähendab ikkagi inimlikku reaalsustaju. Tehisaruga astub inimkond aga sammu edasi säärase reaalsuse poole, kus inimlikul loogikal pole enam kohta. Nii kirjutavad Henry Kissinger, Eric Schmidt ja Daniel Huttenlocher oma värskes raamatus «The Age of AI. And Our Human Future», kuidas tehisaru jõuab tulemuseni teel, mida inimesed ei suuda mõista. Näiteks toovad autorid selle, kuidas tehisaru jõudis uue antibiootikumi loomiseni, milleni küündimiseks inimestest teadlased polnud võimelised.