PEETER SAARI ⟩ Jalgrattateid ei peaks tegema muu liikluse arvelt

Jalgratturid Tartus Riia mäel. Foto: Margus Ansu

Linnaruumi ümberkujundamisel ei peaks jalgratturid olema kõige privilegeeritum liiklejate klass, leiab Peeter Saari. Ta on resoluutne: rattafännide hungveipingluse lõpetamiseks on viimane aeg!

23. augusti Postimehe kolumnis «Riia tänava ümberkujundamiseks on viimane aeg» kutsub linnavolinik Mart Hiob rajama Tartus Riia tänavale jalgrattasõiduradu autode eemaletõrjumise arvel. Väljakäidud argumendid on aga sellised, millele ei saa kuidagi reageerimata jätta.

Autoga sõitmise asemele pakutakse «võrdsemaid võimalusi kõigile». Seega siis las ka liikumisraskustega või tasakaaluhäiretega vanurid ronigu isegi talvelibedaga ratta selga; kui kukuvad – pole liiklejat, pole enam probleemi, sest puusaluu murdnu niipea ei tõuse, kui üldse...

Miks ei võiks ratturid rõõmsalt rohkem kasutada Riia tänava kõrval kulgevaid tänavaid?

Mudilased tõusku kolmveerand tundi varem üles, et bussiga seigelda või et ema või isa jõuaks enne tööle minekut nad rattakorvis – kui mitu sinna mahub? – sõime-aeda-kooli vedada ja enne tööpostile asumist duši all käia!? Muidugi, võrdsed võimalused – penskar või noorpere telligu takso oma niigi kõhnuva rahakoti rõõmuks? Aga kas takso või Bolt võtab Riia tänaval vähem ruumi?

Autodele pakutakse ümbersõite Riia tänava viadukti kasutamise asemele. Aga mitu raudteeülesõidukohta on üldse linna sees? Neist kahetasandilisi, kus ei pea ootama rongi läbisõitu määramatu aja, pole ju ühtegi teist. Ja miks ei võiks ratturid rõõmsalt rohkem kasutada Riia tänava kõrval kulgevaid tänavaid?

Kolumni autori helesiniseks unistuseks on Riia tänavast kujundada «tänav selle kõige paremas tähenduses, kus tänavajoonel paiknevate hoonete esimesel korrusel on ärid ning kõrgemal bürooruumid ja elukorterid». Kuna kesklinnast viaduktini see suuresti on juba praegugi selline, siis ilmselt peetakse silmas Coopi toidupoest lõuna poole jäävaid kilomeetreid.

Nõus, seal on Riia tänav palistatud valdavalt varase nõukaaja mitte kõige esinduslikumate eramajadega, mis täitsa võiks asendada linlikuma hoonestusega, kus laiadel kõnniteedel promeneerivad jalakäijate massid. Kust aga tuleb see rahvas ja raha?

PS. Kui nooremad inimesed ei juhtu teadma sõna «hungveiping» tähendust, siis guugeldage või lugege Vikipeedia artiklit «Kultuurirevolutsioon».