Edasi saadik nr 20, Jürna, Mihkel, oli reetmise ajal 40-aastane, elukoht Tartu.
Vikipeedia andmeil sündis Jürna 17. septembril 1899 Roela vallas Soonuka külas ja suri 5. detsembril 1972 Tallinnas. Oli talurentniku poeg, õppis Kiltsi vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolis, Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja 1934–1937 arstiteaduskonnas.
Jürna sai kõrghariduse Eesti Vabariigis, millele pööras hiljem aga selja nagu koer, kes hammustab toitja kätt. Internetis leidub Kiltsi põhikooli kodulehel Mihkel Jürna elulookirjeldus, millest nähtub, et ta liitus 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist ühiskonna sovetiseerijatega ja astus samal aastal ka kompartei liikmeks.
Jürna hääletati juulis 1940 sovetliku ja ebaseadusliku II Riigivolikogu liikmeks 43. valimisringkonnast Tartus. Tema vastaskandidaadiks oli esitatud jurist ja poliitik, eelmise Riigivolikogu liige Jaan Vain, kes valimiste ajaks kõrvaldati ja suri 18. veebruaril 1942 Tartus 55-aastasena seni teadmata põhjustel.
Jürnast sai riikliku kirjastuskeskuse juhataja. Seejärel evakueerus ta sõja alguses Saksa okupatsiooni eest Leningradi, kus oli tagalas eestikeelsete raadiosaadete vastutav toimetaja ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu volinik. Hiljem oli veel kutseline tõlkija Tallinnas. Oli ka punameelseks muudetud Kirjanike Liidu liige aastast 1943.
Õhtulehes on Allar Viivik avaldanud 6. augustil 2005 artikli, kust loeme, et 6. augustil 1940 lõppes Moskvas aasta varem alanud draama «Balti riikide liitmine Nõukogude Liiduga». Eesti delegatsiooni poolt esines kõigepealt Johannes Lauristin. Jürnat mainitakse aga nii: «Eesti töötavate naiste nimel kiitis kõnet tagant Juliana Telman, talurahva rõhumisest «ilge kodanluse» poolt rääkis Georg Abels, haritlaste olukorrast Mihkel Jürna ning «Nõukogude töörahva innustavast eeskujust» kõneles Neeme Ruus.»