Aleksei Turovski ja Marcus Turovski ⟩ Lollus vaataja silmades: targad ja rumalad loomad

Mark Antonius Puhkani illustratsioon. FOTO: Mark Antonius Puhkan Foto: Mark Antonius Puhkan

Milliseid loomi on inimesed sajandite või ka aastatuhandete vältel pidanud eriti tarkadeks, milliseid aga rumalaiks? Inimene on endale kõikide asjade mõõt ja võrdleb kõike maailmas olevat ja toimuvat just enda ja oma vastavate omaduste, võimete ja tegevustega, kirjutavad Aleksei ja Marcus Turovski. 

Teiste liikide omaduste hindamiseks ei anna selline lähenemine kuigivõrd adekvaatseid tulemusi. Lihtsaks näiteks sobib eesel, keda on tihtipeale peetud kõige rumalamaks imetajaks. Rumalat inimest nimetatakse eesliks, seda väga erinevates kultuurides ja seda juba sajandeid. Ometi on eesel olnud inimesele lausa hädavajalik transpordi- ja tööloom palju kauem kui hobune. Millest lähtuvad siis inimesed, kui nimetavad eeslit rumalaks loomaks?

Kristlikus maailmas ja ka judaismis on rumalus iidsetel aegadel tähistanud isaslooma ohjeldamatut seksuaalsust. Antiik-Egiptuses oli teiste loomadega seotud rituaalsete toimingute ja pühade seas väga populaarne patueeslite kõrbesse ajamise riitus. Eesel on hirmsa deemonliku kõrbejumala Seti zoomorfne klassifikaator ehk märgiline loomaliik. Just isane eesel. Kindlal aasta päeval korjati Egiptuse linnades kokku isased eeslid, aeti neid halastamatult nüpeldades ümber asula ning suunati lõpuks kõrbesse. Sellise menetluse maagiline osa pidi kindlustama inimeste pahede, kuritegude ja halbade mõtet laadimise vaeste loomade selga ning nende surma pagenduse läbi. Loomi ei aetud muidugi kuigi kaugele ja eeslid, kes tegelikult ei ole üldse lollid, tulid mõne aja pärast jälle koju tagasi.