OLEV REMSU ⟩ Üllus ja õilsus sõja ajal

Nobeli rahupreemia 2021 laureaadid Maria Angelita Ressa (vasakul) ja Dmitri Muratov preemia üleandmise tseremoonial 10. detsembril 2021 Oslos. Foto: Stian Lysberg Solum/EPA/Scanpix

Sõda on kole, kohe hirmus kole. Massikuritegusid, need, millised Vene väed on toime pannud ajutiselt vallutatud Ukraina territooriumeil. Kokku on leitud 90 tuhat veretööd, piinamised ja tapmised. Butša nimest on saanud uus Katõn. Peaaegu et igaöine linnade pommitamine, vähemalt 80 tuhande lapse küüditamine. Ja muidugi kõigepealt kallaletung slaavi ja usuvendadele ise. Ning kui palju jäledaid roimi veel lisanduks, kui saaks arvesse võtta kõik seni vabastamata alad? Õudne!

Sõda aga sünnitab ka õilsust ja üllust. 2021. aastal pälvis Nobeli rahupreemia (kahe peale Filipiini-Ameerika kolleegi Maria Angelita Ressaga) ajakirjanik Dmitri Muratov. See on ajaloos kolmas kord, kui Venemaa leiti olevat väärt rahupreemiat, varem on see antud Nõukogude tuumapommi loojale, dissidendile Andrei Sahharovile (1975) ja inimesele, kes püüdis N. Liitu vähegi demokraatlikumaks muuta, nimelt Mihhail Gorbatšovile (1990). Ka 2022. aasta preemia langes mingil määral Venemaale, selle teenis Valgevene inimõiguslane Ales Bjaljatski, kes istub Venemaal, Karjalas vangis.

Nobeli preemiaga kaasneb rahaline auhind 10 miljonit Rootsi krooni, pool summast on 5 miljonit, seega veidi vähem kui pool miljonit eurot. Selle raha eest maksti Muratovi otsusel väljaannetele, millele oli määratud trahvid nn välisagentide seaduste rikkumise eest, samuti advokaatidele, kes kaitsesid kohtutes sõjavastaseid ja inimõiguslasi, ka neid, keda süüdistati armee diskrediteerimises. Viimane tähendab, et olid sotsiaalmeedias jaganud informatsiooni sõjast. Toetust anti ka välispasside ja viisade vormistamiseks, et inimesed saaksid lahkuda Venemaalt.