Imbi Paju ⟩ Eestluse aed ja mesipuu muudab rohepöörde eluliselt lähedaseks

19.05.2023. Motiiv Türi lillelaadalt. FOTO: Dmitri Kotjuh Foto: Dmitri Kotjuh

Kui lillelaat koroona tõttu ära jäi, kutsuti mind kolme aasta eest Türile hoopis kodanikupäeva puhul kõnelema. Üritus toimus Aianduse ja Mesinduse Seltsis, meenutab Imbi Paju, selgitades, miks aed ja mesipuu meile nii olulised on.

Kui lillelaat koroona tõttu ära jäi, kutsuti mind kolme aasta eest Türile hoopis kodanikupäeva puhul kõnelema. Üritus toimus Aianduse ja Mesinduse Seltsis.Leidsin, et nüüd on viimane aeg otsida üles 22-aastase Konstanti Pätsi tõlgitud ja 1897. aastal ilmunud Aleksandr Butlerovi käsiraamat «Kuidas mesilasi pidada». Mind huvitas, kuidas on mesilastest ja aiast saanud eestlastele oluline kodu ja inimelu hoidmise sümbol.

Mõtlesin esinemist ette valmistades, et ka kommunismiohvrite memoriaal Pirital, mida palistavad õunapuud, kannab pealkirja «Teekond» ja «Koduaed». Mesilaste skulptuurid sellel väljendavad leina, unistusi, mälestusi ja koduigatsust. Selle kujundamisel saadi tõuge Juhan Liivi luuletusest «Ta lendab mesipuu poole». Miina Härma ja Peep Sarapik on luuletuse viisistanud ja me laulame seda härdusega. Usun, et kõiki liigutas südamest, kui president Kersti Kaljulaid paigutas 2017. aastal Kadriorgu presidendiaeda kolm mesipuud.