/nginx/o/2016/09/29/5896909t1ha6ae.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/08/14815465t1h0456.jpg)
Venemaale veeti tooret, millest hiljem valmistati ELi sanktsioonide all olevaid tooteid, sõnab Urmas Reinsalu (Isamaa) praeguseks teada olevat infot vaadates.
See kriis on eile lõuna ajal laekunud infoga võrreldes olemuslikult tõsisemaks muutunud. Peaministri eileõhtused kommentaarid osutavad sellele, et ta on oma kommentaarides vassinud ning omab kahe korrusega moraalset vaadet.
Kõigepealt vassimisest.
Kallas kinnitas eile ajakirjandusele, et tema abikaasa ettevõte ei korralda mingeid vedusid Venemaal, Venemaa klientidega ei ole mingit tegemist alates sellest, kui algas sõda, ja need lepingud on lõpetatud.
Samas on ajakirjanduses esitatud info, et veod Venemaale on senini jätkunud. Väide, et kaubavedu Venemaal asuvasse tehasesse pole vedu Venemaal, on ühemõtteliselt eksitav.
Peaminister ei ole andnud sisulisi vastuseid küsimustele, millel on olemuslik tähtsus.
Peaministri abikaasal on osalus ettevõttes Stark Logistics ja Kaja Kallas on seda ettevõtet krediteerinud. Stark Logisticsi suurosanik on teine ettevõte Metaprint, kellel on Venemaal tehas. Vähemasti 25. veebruarist kuni novembrini 2022 varustati seda kaubaga, mis sisaldas Eesti Päevalehe andmetel enamikus legeerimata metalli. Kokku 484 veoga ligi 17 miljoni dollari eest.
Kui paljusid vedusid korraldas Stark Logistics?
Kõneletud on Venemaal asuva tehase tegevuse lõpetamisest. Samas tehase käive 2022. aastal kasvas ning ulatus 1,8 miljardi rublani. Kui tehasele veetakse tooret, siis ei olnud läinud aastal kuidagi tegemist tehase lõpetamisega.
Eraldi juriidiline ja moraalne küsimus on toorme tarnimises Venemaa tehasele. Nimetatud toormest valmistatakse aerosoolpudeleid, mis on tänavu kevadest Venemaa tööstuse nõrgestamiseks Euroopa Liidu sanktsioonide all. Seega veeti Venemaale tooret, millest hiljem valmistati ELi sanktsioonide all olevaid tooteid.
Teatud legeerimata metalli suhtes kehtestas EL sanktsiooni juba juulist 2022, märtsis lisati veel hulk metallkaupu.
Kui palju müüs Metaprint 2022. aastal metallkaupu sanktsioonikaupa tootvale Venemaa tehasele Aeroprom? Kas tegemist on praegu sanktsioneeritud toormega? Kui suures ulatuses korraldas neid vedusid peaministri abikaasa osalusega ettevõte?
Need on põhimõttelised küsimused, millele on vaja saada kohe detailsed, selged ning kontrollitud vastused.
Kolmandaks, moraalne aspekt.
Peaminister on korduvalt, selgelt ja jäigalt mõistnud hukka äri ajamise Venemaaga. Eile küsiti talt moraalset hinnangut konkreetsele, tema enesega laenu kaudu seotud ärile Venemaaga. Sellele vastas ta ühemõtteliselt, et ei näe nende ettevõtete tegevuses mitte midagi ebamoraalset.
See positsioon määratles paraku olemuslikult peaministri relativistliku moraalikäsitluse.
Mäletan, et läinud aasta juunis esitasin koalitsiooniläbirääkimistel Reformierakonnale kirjalikult ettepaneku sulgeda rahvusliku sanktsioonina koos Poola ja teiste Balti riikidega maismaapiir Vene-suunalisele kargole. Siis mingil põhjusel seda ei toetatud ning koalitsioonilepingusse läks vaid taotlus ELi-üleseks poliitikaks.
On omaette moraalne ja juriidiline küsimus, kas peaminister oleks pidanud sellise äriga seotud isikuna (majanduslikult laenu ja perekondliku sideme kaudu) ennast otsuste tegemisest taandama.
Peaministri väide ERRi ajakirjanikele, et küsimuste esitamine on alatu ja ta ei vasta, ei kvalifitseeru praeguses kriisis. Nüüd tuleb hakata sisuliselt rääkima minu poolt eelpool viidatud küsimustest.
Seda nõuab Eesti rahvusvaheline maine ning need väärtused, mille alusel me oleme selles sõjas Ukrainat toetanud ja survestanud teisi riike sama tegema.