Mart Kuldkepp ⟩ Ettevaatlikkusele manitsenud jõud lõpetasid pankrotiga

Ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp. Foto: Eero Vabamägi

​Augusti teine pool, millesse jäävad nii Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise aastapäev kui ka Eesti taasiseseisvumispäev, võiks aidata meelde tuletada, et ajaloo kulg on ühest küljest küll armutu, teisalt aga siiski mitte mingi määratu voog, mida endal pole kuidagi võimalik mõjutada, kirjutab kolumnist Mart Kuldkepp.

Pole kahtlust, et Eesti riigi reetmine ja mahamüümine 1939. aastal oli teatud piirideni ennustatav juba 1918. aastal. Nii välismaistes diplomaatilistes ringkondades kui ka Eestis endas oli algusest peale laialt levinud skeptiline seisukoht, et varem või hiljem peab Venemaa uuesti tugevnema ja tegema katse oma kunagisi Läänemere-äärseid valdusi taas hõivata ning et Balti riikide sõjalise nõrkuse tõttu see katse neil ilmselt õnnestub.

Just seetõttu olid lääneriigid alati väga ettevaatlikud Eestile ja teistele sarnastele riikidele midagi julgeolekualast lubades või end nendega üleüldse kuidagi sidudes. Selles mõttes oli 1921. aastal Rahvasteliidu liikmeks saamine Eesti jaoks muljet avaldav saavutus, mida tuleks ka tagantjärele rohkem väärtustada.