Natalja Kitam: venekeelne TV võiks kasvada välja Raadio 4st

Natalja Kitam Foto: Eduard Sadala / Erakogu

Rahvusvähemuste portaali Etnoweb asutaja ja endise teleajakirjaniku Natalja Kitami hinnangul võib toimiv venekeelne telekanal sündida Raadio 4 multimeediakanaliks kasvamise teel.

Kui Eesti riik soovib siinseid venekeelseid elanikke endale sobilikku meediaruumi tuua, tuleb kõigepealt vaadata, millist meediat nad praegu jälgivad ja miks. Erinevate tele- ja raadiojaamade ning ajalehtede eelistamise taga on erinevad asjaolud.

Nii jälgitakse Raadio 4 ja Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) harjumusest – mõlemat on juba aastaid olnud võimalik leida ühest ja samast kohast. Telekanalit 3+, Delfit, Postimeest, Den za Dnjomi ja MK Estoniat eelistatakse, sest need on professionaalselt tehtud ja turustatud.

Seevastu Tallinna linna väljaantavat Stolitsat, mõnda PBK Eestis toodetud saadet, Komsomolskaja Pravdat, Delfit, Den za Dnjomi veebiväljaannet ning portaali Limon.ee jälgitakse, kuna need oskavad mängida auditooriumi tunnetel, sealhulgas kasutades ära ja kultiveerides populistlikult ohvri-kuvandit.

Kui nüüd rääkida sellest, mida peaks valitsus tegema, kui soovib lugejaid-kuulajaid-vaatajaid enda soovitud keskkonna suunas kallutada, siis esiteks tuleks jagada raha ainult kas vanadele tegijatele nagu Raadio 4 või neile, mil on perspektiivi jääda alles pikemaks ajaks kui üks valimisperiood. Anda raha kümneosalisele saatesarjale on raharaiskamine. Et nii väikesest projektist tulu tõuseks, tuleks kulutada selle turustamiseks kolm korda enam raha kui tavaliselt kombeks.

Meie riigi meediaprojektid on praegu pigem justkui asfaldijoonistused, lilled vaasis, mitte oma juurtega puud ja põõsad. Need on halvasti juhitud ja turustatud. Sellest räägib ETV 2 originaalsete venekeelsete saadete kurb saatus: venekeelne «Aktuaalne kaamera» kolis nii kahe aasta eest vaatajaid otsides kordussaatena 3+’i, Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse rahastatud head ja sisukad teleprojektid (näiteks saade «Kolmnurk») ei taba ETV2 eetris enamikku oma potentsiaalsest sihtgrupist. Nad ei vasta auditooriumi emotsionaalsetele ootustele (pole populistlikud, ei kritiseeri pelgalt Eesti valitsust) ja on liiga lühiajalised müütide murdmiseks.

Eesti Rahvusringhääling peaks aga otsustama, milline on nende nägemuses venekeelse televisiooni ja raadio tulevik Eestis, ja siis selle seisukoha ka kõlaval häälel välja ütlema. Investeeringuid ei tuleks hajutada, vaid võtmekohtadesse kokku koguda, juhtida neid strateegiliselt.

Eelkõige näen ma siinkohal potentsiaali Raadio 4s. Kui selle tugevusi säilitada ning arendada see multimeediakanaliks, koolitada ja hoida sealseid ajakirjanikke, siis oleks võimalik just selle tuumiku pinnalt kasvatada välja ETV 3 – tõsiselt võetav kodumaine venekeelne telekanal. Või siis tõesti üritada panustada eelkõige internetile, nagu ka Ilmar Raag Postimehe arvamusportaalis täna soovitas. Näiteks Etnoweb on juba üks samm selles suunas.

Ajakirjanik Sulev Valner kirjutab tänase Postimehe päevakommetaaris, et Eesti ei ole jätkuvalt edukas venekeelsete elanike integreerija, sest lõimumata ehk kriisiolukorras probleemsete inimeste hulk kasvab. Ta märgib, et klaaspaleede kavandamise asemel tulnuks riigil juba viis aastat tagasi käima panna oma venekeelne ETV 3. Peale integratsiooni võiks see aidata tema hinnangul kaasa sellele, et suur osa pealinna valijaid ei oleks nii manipuleeritavad.