P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Liina Hirv: noor peab esmalt tahtma raamatut lugeda

Liina Hirv: noor peab esmalt tahtma raamatut lugeda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Liina Hirv
Liina Hirv Foto: opilasliit.ee

Kohustusliku kirjanduse põhiprobleem ei ole kättesaadavus, vaid see, et raamatute lugemine ei paku huvi, leiab õpilasesinduste liidu aseesinaine Liina Hirv, kommenteerides Postimehe arvamusportaalis ideed kõik kooli kohustuslik kirjandus e-kättesaadavaks muuta.

Meil on rohkelt õpilasi, kellele pole kohustusliku kirjanduse lugemine probleem. Kurb tõsiasi on see, et omajagu on neidki, kes raamatu kättevõtmiseni naljalt ei jõua. Raamat tuleb ju raamatukogust võtta ja enese mugavustsoonist – kodust – väljaajamine võib mõnigi kord tunduda ületamatuna. Kas e-kujul raamatud oleks siin lahendus?

Tõsi on, et nende kättesaadavus paraneks. Või õigem oleks öelda – lihtsustuks. Õpilane ei pea ekstra minema raamatukokku või – veel hullem – ootama nädal-paar, sest kõik eksemplarid on välja laenutatud. Seega on kahtlemata kirjanduseni jõudmine sellega lihtsustatud.

Oluline on mõista ja meeles pidada, et tänapäeva noorte raamatukaugus ei tulene siiski teoste raskest kättesaadavusest, vaid vähesest huvist nende sisu vastu.

Seni, kuni tegemist on vaid välise sundlusega ja puudub arusaam vajalikkusest, ei hakka õpilased lugema ka kõige innovaatilisemal kujul olevaid raamatuid. Seega peab lisaks kättesaadavuse parandamisele keskenduma kooli algastmes lugemishuvi ja -vajaduse mõistmise tekitamisele.

Kuid kui rääkida juba e-kujul ilukirjandusest, siis peaksime vaatama laiemaltki. Tuleks kaaluda tõsiselt võimalust muuta rohkem õpikuid e-kujul kättesaadavaks.

Kahtlemata pahandab taoline mõte omajagu kirjastusi, sest eeldab ümberorienteerumist, kuid oluline on õppetöö lihtsustamine ja haridus pole see koht, kus kokku hoida.

E- õpikud aitaksid pikemas perspektiivis lahendada nii mõnegi õppekirjandusega seotud mure. Nii ei peaks õpikute uuendamiseks neid uuesti trükkima, digitaalne uuendamine käib ilmselgelt kiiremini ning lihtsamalt. Suutes tagada igale õpilasele e-luger, laheneks ka raske koolikoti probleem.

Kui e-kujul on nii ilu- kui õppekirjandust, tasuks ka finantsiline väljaminek end pikemas perspektiivis ära. Uuendusmeelsed muudatused võivad tunduda mugavuse tagaajamisena, kuid objektiivselt kaaludes leiame nii mõnegi olulise kasuteguri.

Postimehe ajakirjanik Laura Mallene tegi ettepaneku muuta kogu kohustuslik kirjandus elektroonilisel kujul kättesaadavaks, et muuta see noorte jaoks atraktiivsemaks ja lahendada probleem, kus tavaliselt tahab ühte ja sama raamatut laenutada kogu klass korraga, aga raamatukogus on seda vaid mõni eksemplar.
 

Märksõnad
Tagasi üles