ENE-MARGIT TIIT ⟩ Kas on veel rohtu, mis avitaks? Miks sünnib Eestis vähe lapsi?

Sündimust Eestis mõjutavad nii kohalikud kui ka kaugemad sündmused. Foto: Shutterstock

Sündide arvu järsk langus ehmatas nii poliitikuid kui ka visionääre. Mis juhtus? Kas see on lõpu algus, küsib Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja statistik Ene-Margit Tiit. 

Maailm on globaalne ja sündimust Eestis mõjutavad nii kohalikud kui ka kaugemad sündmused. Ennekõike mõjutavad sündimust kõikjal kriisid ja sõjad. Ilmselt on sõda Eesti jaoks väga oluline mõjutaja, sest sõda ja idanaabri agressorlik tegevus on eestlastel tugevasti ühiskondlikus mälus. Ajaloos on varemgi sõja ja kriiside mõjul sündimus langenud: keerulises ja ohtlikus olukorras ei soovi naised sünnitada. Seni on peale normaalse olukorra taastumist taastunud ka sündimus.

Küsimuste küsimus on, kui palju peaks Eestis igal aastal lapsi sündima, et tagada eesti rahva kestlikkus. Populaarne näitaja on summaarne sündimuskordaja; kordaja väärtust 2,1 või ka 2,06 nimetatakse taastetasemeks. Sündimuskordaja väärtust alla taastetaseme väärtust käsitletakse ohusignaalina. Ometi on peaaegu kõigis Euroopa riikides viimase paarikümne aasta jooksul sündimuskordaja olnud märksa allpool taastetaset. Milles on asi?