:format(webp)/nginx/o/2021/08/10/13982340t1hd9d5.jpg)
/nginx/o/2019/04/15/11951772t1h56f3.png)
:format(webp)/nginx/o/2014/01/30/2783744t1hf10b.jpg)
- Iibesse panustavad nii mehed kui naised.
- Miks mehed lükkavad lapse saamist edasi?
- Meestel on suur surve seada esikohale töö.
Viimase nädala jooksul on tekkinud kaks debatti sündimuse suurendamise üle, mis mõlemad keerlevad naiste ümber. Nii arvamusfestivali arutlus «Miks meil lapsi ei sünni?!!» kui ka Pere Sihtkapitali lastetute perede uuring jättis kõrvale meeste rolli elanikkonna kasvus. Nagu oleksid naised selles «probleemis» süüdi. Kuhu on jäänud mehed? Kirjutavad Lapsele Vanemad MTÜ esimees ja nelja lapse ema Elo Madissoon ning sünnitoetaja ja kolme lapse ema Katrin Saage.
Tänapäeval on mõlemal paarilisel järjest suurem kontroll pereplaneerimise üle – laste saamisel ei näe takistusi ainult naised, vaid ka mehed. Kus on arutelu selle ümber, miks mehed lapse saamist edasi lükkavad? Mis rolli mängivad mehed kolmanda ja neljanda lapse planeerimises? Mis rolli mängib ühiskonna suhtumine lastesse?
Esimese lapse saamiseks ollakse valmis järjest hiljem. Erinevalt naistest on meeste viljakas iga palju pikem, võimaldades pere loomist palju lihtsamalt kaugemasse tulevikku edasi lükata. Oleme näinud palju suhteid, kus naine on valmis lapsi saama, aga mees ei soovi seda sammu astuda. Võrdsema ühiskonna tõttu on mehed enam kui kunagi varem mõjutatud pere loomisega seotud elu muutustest. Mehed osalevad partnerina ettevalmistavatel kursustel, võtavad vanemapuhkust ja hoolitsevad beebi eest nii päeval kui ööl. Kui vanasti oli lapsekasvatamise koorem peamiselt naise õlul, siis nüüd on mees tihtipeale võrdne partner või teeb enamgi.
Teadlikkuse ja vastutuse suurenedes on järjest enam tõenäoline, et lapse saamist lükkab edasi paarisuhte meespool. Miks meie ühiskonda ei huvita meeste vaatenurk? Iibe teema mõistmisel ainult sünnitavat poolt kaasates jääme ilma pooltest andmetest ega saa leida parimat lahendust.
Peale isaks saamise on iibe tõstmiseks oluline, et peres sünniks rohkem lapsi kui üks. Suurte perede olukorras on eriti tähtis mõlema vanema panus, kus kogu teekonna väljakutsete ületamine on meeskonnatöö. Aga kas ühiskond reageerib võrdselt lastele pühendunud emadele ja isadele? Kas on piisavalt töökeskkondi, mis normaliseerivad kuudepikkuse vanemapuhkuse võtmist isadele, soosivad lapse eest haiguspäevade väljavõtmist ja paindlikku graafikut lapse lasteaeda mineku treenimisel meestele? Meestel on endiselt suurem surve seada esikohale töö, mitte laste eest hoolitsemine. Ka huvitegevuste ärajätmine ja seeläbi sõprade seas sotsiaalse staatuse langemine on naiste puhul protsessi osa, aga meeste seas palju vähem aktsepteeritud.
Teadlikkuse ja vastutuse suurenedes on järjest enam tõenäoline, et lapse saamist lükkab edasi paarisuhte meespool.
Emadele mõeldud organisatsioonide kõrval on Eestis tekkinud ka isarolli väärtustavad organiseeritud liikumised: MTÜ Lasterikkad Isad, Ühendus Isade Eest MTÜ, programm Hoolivad Isad. Kõik need organisatsioonid on pead tõstnud ühiskonna puudujäägi tagajärjel – sooviga olemasoleva probleemiga tegeleda. See näitab, et naistel ja meestel on ühiskonnas erinevad väljakutsed. Iibe tõstmiseks peame uurima mõlema vanema rolli ja nende erinevusi rohkemate laste saamise otsuses.
Järgmise tasandina lasub iibe tõstmise vastutus kogu meie ühiskonnal ja kultuuril. Näiteks meie kogemuse järgi on Itaalias ja Inglismaal palju sõbralikum suhtumine lastega peredesse võrreldes Eestiga. On suur vahe, kas pargis või kohvikus vastavad võõrad inimesed kontakti otsiva lapse soovile mänguliselt või ignoreerivad lapsi täielikult, veel altkulmu etteheitvalt lapsevanemaid põrnitsedes. Kui palju mõjutab ühiskond niimoodi kogu vanemluse kogemust ja seeläbi järgmiste laste saamise otsust? Rasedusringi küsitluses tunnetasid vanemad ühiskonnas umbes pooleks vastandlikke mentaliteete «ise said, ise kasvata» ja «lapse kasvamiseks on vaja küla». Soovime näha palju rohkem positiivset suhtumist lastega peredesse, isegi kaasaaitamist lastega suhestumise kaudu ja arusaamist ka siis, kui lapsed pahandust teevad. Positiivne ühiskonna foon on oluline kõigile vanematele ja saab luua soodsa keskkonna rohkemate laste saamisele.
Kokkuvõtteks soovime näha ühiskonnas debatti, kuidas saame rohkem kõiki osalisi lahenduste leidmisse kaasata. Viljakas eas naiste kõrval panustavad pereelusse mitmekülgselt mehed, mõjutades laste saamise aega ning pere suurust. Peame uurima nii naiste kui meeste seisukohti laste saamise suhtes, edendama lastekasvatamises jagatud vastustuse toetamist ning soosima ühiskonna arengut lastesõbraliku keskkonna loomiseks.