Olev Remsu ⟩ President Karise kõne oli selge ja helge

Olev Remsu Foto: Tiit Pruuli

Kõrgele ametikõnele on mõningaid lausa vastandlikke nõudmisi. See olgu traditsiooniline ja originaalne, riiklik ja individuaalne, nõnda et oraator peab loovima õige mitme kari vahel, samal ajal ei tohiks loovimine olla märgatav, muidu võidakse ette heita printsiibitust, ütleb kirjanik Olev Remsus sissejuhatuseks president Alar Karise kõne juurde minnes.

Originaalsuse mõõduks on üllatused, keegi, kes kõnet kuulab ei tohiks mõelda-öelda – ah, sellest rääkis ta ära, nüüd tuleb see, siis see; nägite mul oli õigus. Ja samas peavad kõnes mõned kindlad punktid olema, seda nõuab pühitsetava tähtpäeva olemus ning ka jooksvad sündmused enne kõnet.

Minu jaoks olid üllatavaks tsitaadid Sirje Endrelt ja Aapo Ilveselt, esimesel siis, kõik eestlased on alati kõige paremad eestlased. Tõeline pluralism, mis viitab meie uue alguse koondvundamendile – Eesti Komiteele, Rahvarindele, muinsuskaitseliikumisele ja ka ülemnõukogule. Ja Aapo Ilveselt mänglev mõtetera: tuuled ei jaksa meid puhuda teelt, hoiame vaimu ja kaitseme keelt. Ka tõsises kõnes olgu mängu ja lusti!