Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Andres Herkel Pead lendavad, aga Šoigu ja Gerassimov on ikka pukis (2)

Vene kaitseminister Šoigu ja armeejuht Gerassimov detsembris 2022.
  • Šoigu ja Gerassimov on Prigožini mässu järel ametis.
  • Ukrainale on see hea uudis, sest nad on saamatud.
  • Nõrgad juhid Vene armees vastavad FSB huvidele.

Kohe-kohe möödub kaks kuud nn Prigožini mässust Venemaal. Sellega seotud asjaolud pole läbinähtavad, kuid ühte-teist saame tagasivaates järeldada, kirjutab arvamustoimetaja Andres Herkel.

Juuni lõpus oli pea üksmeelne järeldus see, et Vladimir Putini autoriteet ja võimuhaare Venemaa presidendina sai löögi, millest on raske toibuda. Tõenäoliseks peeti ka seda, et Wagneri varivägi senisel kujul edasi ei toimi. Samuti oletati, et kaitseminister Sergei Šoigu ja armeejuht Valeri Gerassimov, kelle lahkumist «mäss» ju nõudis, võidakse mõne aja möödudes auavalduste saatel siiski ohverdada.

Ukraina jaoks on parim uudis ilmselt see, et Šoigu ja Gerassimov jätkavad. Nad on end ebakompetentsete juhtidena hästi tõestanud ja nende väljavahetamine võib tähendada, et agressor teeks Ukrainas vähem puht sõjalisi vigu.

Nüüdseks on Šoigu ja Gerassimovi asemel areenilt lahkunud mitu muud sõjaväejuhti, mis kinnitab, et vennatapusõda armee tippjuhtkonnas ikkagi jätkub, kuid ei puuduta tippusid.

Kõigepealt on mässukatsest saadik kadunud «kindral Armageddon» Sergei Surovikin. Ühe versiooni järgi on ta koduarestis. Mässukatse järel vallandati Zaporižžjas vägesid juhtinud kindralmajor Ivan Popov, kes esitas Gerassimovile kriitilise raporti Vene armee olukorrast. Selle kuu keskel tuli kahe kindrali surmateade: karistust kandnud Gennadi Lopõrev suri Rjazani oblasti vanglas ning asekaitseminister Gennadi Židko Moskvas.

Wagneri juht Jevgeni Prigožin, kes oli mässukatse järel vaba ja nähtav, on nüüd mõnda aega areenilt kadunud. Wagner eksisteerib Valgevenes ja teda on kasutatud selleks, et piirnevate riikide, eeskätt Poola suunas ähvardusi jagada. Moskva lähtub ikka veel naiivsest kujutelmast, et Wagneri ja Valgevene kaudu saab korda saata igasuguseid sigadusi ja siis oma käed puhtaks pesta.

FSB vajab pigem nõrka Putinit ja nõrka armeejuhtkonda, et suuta segasest olukorrast iseenda võimupositsioone säilitades välja ujuda.

Putin on püüdnud mässu järel võimu uuesti konsolideerida. Kuigi Putin isiklikult on väga nõrk, mängib tema kasuks see, et temast vabanemiseks ei olda valmis ja selleks puudub ka hea meetod.

Kokkuvõtvalt valmistuvad Venemaa võimuringkonnad võimu säilitamiseks olukorras, kus sõda Ukrainas liigub vääramatult Venemaa kaotuse suunas. Seda ka vaatamata Ukraina vastupealetungi mõningasele takerdumisele.

Kui küsida, kes on see võimu külge klammerduda ihkav ringkond, siis ilmselt – FSB. Kurikuulus julgeolekuteenistus, endine KGB, vajab pigem nõrka Putinit ja nõrka armeejuhtkonda, et suuta segasest olukorrast iseenda võimupositsioone säilitades välja ujuda.

FSB käekirja kinnitavad ka jätkuvad repressioonid ning veriste kätega, kuid Kremli suhtes üha kriitilisemaks muutunud sõjakurjategija Igor Girkini (Strelkovi) vahistamine.

Kommentaarid (2)
Tagasi üles