Magda Leena Barkalaja ⟩ Mõni suur riik oli vait ega julgenud midagi arvata

Magda Leena Barkalaja Foto: Erakogu

• Kui Venemaa Ukrainale kallale tungis, kasvas Eesti suuremaks.
• Eesti on hästi ära kasutanud infotehnoloogia võimalused.
• Eesti on nagu Väike Prints.

Kas ja milleks on Eestit maailmale vaja, arutleb 15-aastane Leie kooli õpilane Magda Leena Barkalaja Vabariigi Presidendi kirja- ja mõttetalgutele saadetud töös.

Väike Eesti sai järsku suureks ja see juhtus aasta tagasi ta oma sünnipäeval, kui Venemaa tungis oma tankide ja lennukitega Ukrainasse. Perekond Eestimaa valmistus peoks, aga meie naaber, suure venna perekond Venemaa, läks endast väiksema venna perele Ukrainale kallale.

Nüüd oleme igavesti seotud ukraina rahvaga, sest meie sünnipäeval meenub alati, et sama päeva varahommikul 2022. aastal algas Euroopas sõda. Nüüd pidi Eesti kogu maailmale ütlema, et nii käituda ei ole ilus, nii ei tohi teha. Ta pidi seda mitu korda ütlema, kõva häälega ja otse. Mõni suur riik oli vait ega julgenud midagi arvata. Aga iga ütlemisega hakkas Eesti kasvama järjest suuremaks, kasvas mööda keskmistest Euroopa riikidest, kuni sai riikide rivistusel seista kõige suuremate kõrval.

Nii mulle tundus, sest olen mitmeid kordi kuulnud, et Eesti on oma elanike arvu järgi Ukrainale kõige rohkem abi andnud. Me oleme saatnud Ukraina sõduritele relvastust, meditsiiniabi, sõidukeid, sooje riideid jms. Samuti oleme vastu võtnud palju sõjapõgenikke, kellest umbes 40 000 on siia jäänud. Neile pakutakse lahkelt igakülgset abi ja toetust. Väike Prints ütles: «See, mida ma näen, ei ole muud kui väline kest. Kõige tähtsam on nähtamatu...» Näed pealtpoolt väikest Eestit, aga seestpoolt on ta suur.

Nüüd oleme igavesti seotud ukraina rahvaga, sest meie sünnipäeval meenub alati, et sama päeva varahommikul 2022. aastal algas Euroopas sõda.

Eestit on ka varem maailmale vaja läinud. Eestlaste välja mõeldud internetitelefon Skype jõudis kasutajateni 2003. aastal ning sai kohe ääretult populaarseks. Nüüd on selle omanik Microsoft, aga esmase koodi kirjutasid eestlased Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu.

Tiigrihüppe projekt muutis koolitunnid huvitavamaks ja kaasaegsemaks, paberpäeviku asemel on kodutööd kirjas e-koolis. Me hakkasime dokumentidele andma digiallkirju ning kutsusime e-residente teistest riikidest siia äri tegema. Me saame väga palju tegevusi teha kodus arvuti teel (pangaülekanded, hääletamine, kirjade kirjutamine, arsti vastuvõtule aja valimine jms). Me oleme e-Eesti. Eestis on oma elanike arvu kohta ka kõige rohkem ükssarvikuid ehk võimsaid ettevõtteid. Väike Prints ütles: «Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad. Neile, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele on nad lihtsalt tulukesed.» IT-võimalused on Eestile olnud tähtedeks.

Uskumatu lugu on meie taasiseseisvumisega. Mõistet «laulev revolutsioon» maailm varem ei tundnud. Aga Eesti tahtis vabaks saada mitte füüsilise jõu abil, vaid vaimu abil ehk me tahtsime end vabaks laulda. 1988. aastal julgeti juba välja tuua sinimustvalged lipud ja neid lehvitades lauldi isamaalisi laule. 11. septembril 1988 oli lauluväljakule oli kokku tulnud vähemalt kolmandik kogu elanikkonnast. See oli demonstratsioon, kui suur vägi ja võim võib olla kooslaulmisel.

Originaalne ja võimas oli 1989. aastal organiseeritud inimkett Tallinnast Vilniuseni, täis eneseusku ja jätkuvat vabadustahet. Me olime ära teeninud õnneliku hetke ajaloos ja augustis 1991 saime taas vabaks. Maailm nägi, et targalt, aga kindlat käitudes võib edu saavutada. Kuid väike Prints ütles: «Lampe tuleb hoolega hoida – üksainus tuuleiil võib nad kustutada.» Et vabadust karm tuuleiil ei kustutaks, on Eesti kulutanud riigikaitseks üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist. Sellega oleme eeskujuks teistele NATO riikidele.

Kas Eestit on maailmale vaja? Jah, on vaja. Kuigi me oleme väike riik, meid nähakse ja kuulatakse. Eesti on nagu väike Prints. Ise nii pisike omal planeedil, aga millist mõju on avaldanud ta mõtted paljudele inimestele, sest südamega näeb alati õigesti.

Vabariigi Presidendi Kantselei kõrval August Weizenbergi tänaval Tallinnas on võimalik tutvuda tänavu aasta algul riigipea kirja- ja mõttetalgutele laekunud koolinoorte mõtetega Eesti rollist maailmas. Algatusega soovis president Alar Karis panna noori mõtlema teemal «Miks on Eestit maailmale vaja?». Postimees avaldab iseseisvuse taastamise päeva puhul Magda Leena Barkalaja kirjatöö. Magda Leena esitas töö Leie kooli 15-aastase õpilasena.