LOODUSFOTO ⟩ Liuskurid uisklevad mööda veepinda

Pontsakate kukrikute vahel uisklev liuskur meenutab jõehobude vahele sattunud krokodilli. Foto: Rein Kuresoo

Suvel tegutseb veekogudel kirju seltskond antsakaid tegelasi. Mitmete teiste putukate seas askeldavad siin süstikukujulised massakad, kes liuglevad oma pikkadel jalgadel mööda veepinda. Need on liuskurid.

Liuskurid on suguluses lutikatega. Erinevalt tuntud marjalutikatest on nad röövtoidulised. Nii liuskurite jalad kui ka keha on märgumatud ja veepinna pindpinevusjõud hoiab neid vee alla vajumast. Liuskurite jalgadel on ka tundlikud sensorid, mille abil tajuvad nad veevõnkeid. Need juhivad putukaid saagini, kelleks on kõik olendid, kellest jõud üle käib: sääsevastsed, vette kukkunud pisiolendid ja vahel ka liigikaaslased.

Liuskurid pritsivad oma terava noka abil saaklooma sülge, mis halvab ohvrit ja lagundab ta kudesid, ning imevad selle mõne aja pärast poolseeditud toiduna sisse tagasi.