ILMAR RAAG ⟩ Me ei jäta ju oma sõpra hätta

IC Constructioni endine tegevjuht Oleksander Tšernov koduarestis Pavlohradis Foto: Erik Prozes

• Slava Ukraini vihjeandjale Oleksandr Tšernovile esitatud süüdistusega on väga segased lood.
• Kohalik prokuratuur pole suutnud veenvalt tõestada, et keegi teine ei sokutanud relvi tema autosse.
• Istung lükati edasi ning esialgu lasti Tšernov vabadusse.

Strateegilise kommunikatsiooni asjatundja ning Ukraina aitaja Ilmar Raag kirjutab, kuidas on kulgenud Slava Ukraini vihjeandja Oleksandr Tšernovi kohtuprotsess. Raagi hinnangul napib asitõendeid, kohtuprotsess tundub fabritseeritud, kuid see ei näi ka lõppevat. Siiski lükkas kohtunik istungi edasi ning Tšernov vabastati esialgu. Oht tema elule pole ometi möödas. 

Oleksandr Tšernovile esitatud süüdistusega on väga segased lood. Minu jaoks algas kõik sellest, kui mina ja Kristo Tohver tutvustasime Johanna-Maria Lehtmele meie käes olevaid dokumente Slava Ukraini Ukraina partneri IC Construction raha kasutamise kohta. Osa dokumente on nüüd politsei käes ja neid ei ole veel avalikustatud.

Päev pärast seda koosolekut hakkasid Oleksandr Tšernoviga Ukrainas juhtuma kummalised seigad. Ta põgenes Lvivist Pavlohradi õe juurde. Tema sõbrad ütlesid, et talle haudutakse kättemaksu paljastuste eest.

Ja siis järsku ilmub Pavlohradis välja senitundmatu mees, kes ütleb, et Tšernov tahtis talle relva müüa. Kuu aja jooksul ei tee kohalik politsei midagi erilist, võib-olla nad jälgisid Tšernovi, võib-olla mitte. Igatahes ei lisandunud mingit infot, mis oleks näidanud, kellelt Tšernov relvi sai või kellele tahtis neid edasi müüa.

Ja siis järsku tehakse läbiotsimine, mille käigus leitakse hommikul Tšernovi autost granaadiheitja ja kuus granaati. Politseijuurdluses ei püütud teada saada, kellele oleks neid relvi tahetud edasi müüa või mida nendega üldse taheti teha. Uurimine piirdus lihtsalt tõdemusega, et Tšernovil olid autos illegaalsed relvad, millelt leiti Tšernovi sõrmejäljed.

Tšernov väidab, et ta ei tea, kuidas relvad tema autosse said ja kuidas sattusid sinna tema sõrmejäljed. Teoreetiliselt on füüsiliselt võimalik, et öösel murti autosse sisse ja relvad sokutati sinna. Niisamuti on teoreetiliselt võimalik seegi, et sõrmejäljed võeti tema kasutada olnud arvuti klaviatuurilt Lvivis.

Nüüd algavadki probleemid. Uurida tuleks mõlemat versiooni. Kummati näitavad kohtueelse uurimise materjalid aga, et keegi üritas kohtuotsuse langetamisega väga kiirustada. Paberitel on palju pisivigu, mis viitaksid justkui lohakusele ja/või kiirustamisele. Juurdluse algatajal ei olnud paberite järgi isegi õigust seda protsessi käima panna. Samuti selgub, et asitõendid hävitati enne kordusekspertiisi. Tšernovi advokaate ei informeeritud õigel ajal mitmest sammust, mille tõttu jäi ta ilma õigusabita ridamisi olulistel menetlushetkedel.

Seega ei ole kohalik prokuratuur vähemalt minu jaoks suutnud veenvalt tõestada, et keegi teine ei saanud relvi tema autosse panna ja Tšernov on tõepoolest süüdi. Tema sõbrad kõigis väeosades, kellele ta aasta jooksul abi organiseeris, ütlevad aga otse, et tegemist on lavastatud süüdistusega. Et mõnele mehele lihtsalt maksti, et kogu jama alustada, ja nüüd on Pavlohradi justiitssüsteem jama ees, mis tuleb kuidagi ära klaarida.

18. augustil toimus Dnipropetrovski oblastis Pavlohradis kohtuistung, mis pidi tähendama uurimise lõpetamist ja päris kohtu algust. Mittejuristi pilgu järgi oli see omalaadne üritus. Kaitsjad tundsid juba prokurör Dmitro Otšeretjanõid, kellele anti terekätt. Prokurör teretas ka kohale tulnud ajakirjanikke tõsisel moel.

Tema sõbrad kõigis väeosades, kellele ta aasta jooksul abi organiseeris, ütlevad aga otse, et tegemist on lavastatud süüdistusega.

Kui saabus kohtunik, anti sõna kaitsjatele, kes ladusid tunni aja jooksul ritta oma etteheiteid juurdluse ajal politseinike ja uurijate poolt toime pandud seadusrikkumiste kohta. Kõigi asjade kohta olid neil ka tõendid. Kohtunik paistis esialgu igavlevat. Umbes siis, kui jutt jõudis võimatusele teha kordusekspertiisi, läks ta tõsiseks ja hakkas advokaadi jutu ajal lehitsema laual lebavat seaduseraamatut. Seejärel kaitsjate esitatud kausta.

Ukrainas on kohtusüsteem üles ehitatud nii, et iga istungit juhib ise kohtunik, mis teeb ühe kaasuse raames nende äraostmise keeruliseks. Antud kohtunik valis istungi edasilükkamise. Pärast advokaatide ettekannete lõppu prokurörile enam seekord sõna isegi ei antud. Istungi jätkumine lükati lihtsalt edasi 3. oktoobrile. Samas oli väga tähenduslik otsus, et Tšernovi puhul ei rakendata praegu sunnimeetmeid. Ta on järgmise istungini vaba mees.

Advokaatide sõnul oli see üsna oodatud lahendus. Tegelikult kohtunik ilmselt teab, et seda kaasust jälgitakse ka pealinna Kiievi tasandil, kus käib endiselt Slava Ukraini – IC Constructioni ja Vse Dlja Peremogi suurem juurdlus abiraha kasutamise üle. Seetõttu on tõenäoline variant, et väga õhukese tõendusmaterjali põhjal ei soovita Tšernovi süüdi mõista ja samas tahetakse ka oma nägu päästa. Kuni keegi ei ole tõestanud, et Tšernovi relvakaasus on kuritahtlikkus, ei taheta seda kriminaalasja ka lihtsalt niisama lõpetada.

Kokkuvõtteks tsiteerin Tšernovi advokaati Artjom Krasnobrõžõid, kes väitis, et uurimisel toime pandud seadusrikkumisi arvestades ei ole aus kohtumõistmine selle kaasuse puhul võimalik ja kriminaalasi tuleks lõpetada. Oleksandr Tšernov omakorda oli protsessi praeguse kulgemisega rahul. Kuna ta on praegu vabaduses, loodab ta taas jätkata Ukraina armee toetustegevust. Aga seda juba mõnes uues organisatsioonis.

Ukraina võitleb praegu kahel rindel. Ühest küljest pressib peale loomastunud Venemaa Föderatsioon ja teisest küljest tuleb võidelda ka korruptsiooniga. Ma ei ole selles kahekordses võitluses erapooletu. Ma tahan, et Ukraina pealetung edeneks mõlemal rindel. Seepärast aitan Sašat kõigi vahenditega, et vähemalt kohtumõistmine oleks aus ja õiglane.