Ühe miljardi läbisõidu-kilomeetri kohta hukkus 2011. aastal Soomes 5,4 ja Eestis 11,6 inimest. See tähendab, et Eesti liiklusohutuse tase oli üle kahe korra kehvem kui Soomes. Miks ometi? Eesti mahajäämust mõjutavad oluliselt mitmed faktorid.
Ilmar Pihlak: naabrite erinev liiklusohutus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks, Soome sõiduautode park on tublisti noorem ja seetõttu turvalisem. Uued autod sisaldavad kümneid uusi aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente. Eesti Autoregistrikeskuse andmetel on meil esmaregistreeritud autodest ainult 40 protsenti uued, ülejäänud on aga päevinäinud.
Teiseks, Soome teedevõrk, teede kvaliteet ja talihoole on paremad kui Eestis. Vähemalt kahe esimese osas kulub meil veel aastaid ja palju raha, et ligilähedalegi jõuda. Samuti on Soome liiklejad Eesti omadest distsiplineeritumad ja kasutavad passiivseid turvavahendeid – turvavööd, helkurid, kaitsekiivrid – sagedamini.
Kolmandaks on Soome maanteedel liiklemine ohutum kui Eestis rangemate kiiruspiirangute tõttu. Soome kiirteedel on suvine kiiruspiirang 120 ja talvine 100 kilomeetrit tunnis, I klassi teedel on kiiruspiirang vastavalt 100 ja 80, põhimaanteedel 90 ja 80 ning kohalikel teedel (neid on üle 40 protsendi kogu maanteede võrgust) 80 aastaringselt.
Eestis on vastavad kiiruspiirangud:
I klassi teedel 110 ja 90, paremad põhimaanteed 100 ja 90 ning ülejäänud teed 90 kilomeetrit tunnis. Eriti torkab silma talvise kiiruspiirangu puudumine Eesti teedel. Seetõttu põhjustavad talvisel libedal teel palju liiklusõnnetusi järsu roolikeeramisega möödasõitu sooritavad autod ja autorongid, mis väikese haardeteguri (0,1–0,3) tõttu sattuvad kergesti külglibisemisse.
Soome linnatänavatel on liiklemine samuti ohutum kui Eestis. Eesti linnatänavatel domineerib kiiruspiirang 50 kilomeetrit tunnis. Helsingi kesklinna tänavatel on 2004. aastast kiiruspiirang 30 kilomeetrit tunnis.
Sama kiirus on kasutusel ka teiste linnade keskustes ja elamualade tänavatel. 2007. aastal hukkus Helsingis 10 000 sõiduki kohta 0,5 ja Tallinnas 1,6 inimest. Kiiruspiirangute korrigeerimine Eesti teedel ja tänavatel ei nõua palju aega ega raha.
Liiklusõnnetuste peamisteks põhjustajateks on kiiruspiirangute eiramine, joobes juhtimine ja turvavarustuse puudulik kasutamine.
Kiiruspiirangute rikkujate trahvid on Soomes ja Eestis peaaegu ühesuurused. Kiiruspiirangu ületamine 20 kilomeetrit tunnis tähendab Soomes 100- ja Eestis 120-eurost trahvi. Arvestades meie väiksemaid palku, on trahv Eestis karmim.
Aktsioone «Kõik puhuvad» korraldatakse Soomes autopargi suurust arvestades kolm korda sagedamini. Lubatud alkoholi piirmäära (0,2 promilli) ületasid 2008. aastal Soomes 1,3 protsenti ja Eestis 1,1 protsenti kontrollitud juhtidest.
Uuringute alusel vähenes see näitaja Eestis 2010. aastal 0,6 protsendini. Ka joobes juhtide trahvid on, arvestades erinevat palgataset, Eestis karmimad: Soomes on 1,5-promillise näidu puhunud juhi trahv 1500 eurot ja Eestis 1,2 promilli puhul 1200 eurot.
Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakendusplaan aastateks 2012–2015 loodab saavutada olukorra, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 75 inimest.
Rakenduskavas on esitatud väga palju vajalikke tegevusi, alates koolitustest ja laste liikluskasvatusest alkolukkude ja narkomeetrite muretsemiseni.
Aga Euroopa Liidu direktiivi täitmiseks on sellest kõigest vähe. Euroopa liiklusohutuse näidismaade (Rootsi, Norra, Soome jt) eeskujul tuleb lähimas tulevikus asuda korrigeerima piirkiirusi.