JUHTKIRI ⟩ Riiklikud toetused peaksid olema kõigile, mitte ainult kiirematele

Päeva karikatuur 18.08. Foto: Urmas Nemvalts

• Praegusel hinnangul jagub ahjutoetust vaid 1850 küttekoldele.
• Põhjendus on sogasevõitu, aga peamine eesmärk näib olevat asulate õhukvaliteedi parandamine.
• Miks on riikliku toetuse saajate hulk nii kitsas?

Tänavu septembris võivad suurema õhusaastega piirkondades – ehk siis linnades – elavad elamuomanikud esitada riigile taotluse, et saada toetust küttekolde uuendamiseks või väljavahetamiseks. Riik annab kindla summa, vastavalt sellele, milline ümberehitus plaanis on, ja praeguse hinnangu järgi jaguneb see vaid 1850 küttekolde tarbeks.

Toetust jagab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (KredEx) ja seda saab kasutada vana ahju asemele uue ehitamiseks, mis saastab vähem. Samuti vana katla asemele uue paigaldamiseks. Aga ka nii ahju kui ka katla soojuspumbaga asendamiseks või maja kaugküttega liitmiseks. Toetust saab taotleda, kui tegu on üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamuga.

Sihtasutuses on koostatud tabel, kus kirjas iga toetatava tegevuse keskmine kogumaksumus, ja vastavalt elamu asukohale saab toetust 50 või 70 protsenti sellest summast. Maksimaalne toetussumma ühe elamu kohta on 10 000 eurot. Kui vana ahju ei ehitata ümber, vaid see lammutatakse, siis seda tööd toetus ei kata, selle eest tuleb maksta inimesel endal.

Ühelt poolt väärib see algatus muidugi kiidusõnu. Mitte liiga ammu oli Eestis levinud suhtumine, et ahjud tuleks majadest välja lõhkuda ja viia need üle keskküttele. Paistab, et praegu on siiski aru saadud, et ka ahiküttel on tulevikku.

Teiselt poolt on tegemist riikliku toetusega, mille põhjendus on sogasevõitu. Peamine eesmärk on asulate õhukvaliteedi parandamine. 70-protsendiline toetusmäär kehtib Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel, Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal, Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas. 50-protsendiline toetusmäär on mitmel Tallinna linnaosal, samuti Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmes ja Pärnus.

Ilmselt läheb septembris lahti taas üks järjekordne nobedate näppude voor, kus selgub, kes suudab oma avalduse kõige kiiremini esitada ja raha koju tuua.

Tegemist pole lihtsalt ohtlike küttekollete parandamise programmiga. Selleks otstarbeks on 2018. aastast käimas päästeameti projekt, millest toetusi taotlevad omavalitsused, küttekolletele, mille puhul päästeamet on varem teinud kodust nõustamist.

Uuest toetusprogrammist saab raha ainult väike hulk inimesi. Ilmselt läheb septembris lahti taas üks järjekordne nobedate näppude voor, kus selgub, kes suudab oma avalduse kõige kiiremini esitada ja raha koju tuua.

Siin tekib muidugi terve rida küsimusi. Miks on toetuse saajate hulk nii kitsas, miks on see piiratud ainult linnadega ja nii edasi. Küllap on nendele küsimustele ka ametnikel lihtne vastus, mis kõlab umbes niimoodi: et mingid – võib-olla näiteks mõne ELi programmiga seotud – bürokraatlikud nõuded kirjutavad ette, kuidas seda raha jagada saab.

Postimees ei saa põhimõtteliselt sellist asjakorraldust kiita. Kui riik jagab inimestele toetust, siis see ei tohiks ühtegi maksumaksjat välistada põhjustel, mis temast endast kuidagi ei sõltu. Ei selle põhjal, kas ta elab linnaosa- või linnapiirist sada meetrit ühel või teisel pool, ega ka selle põhjal, kui hästi ta internetis tegutseda oskab.