VILJAR VOOG Vabadused on kallimad neile, kes mäletavad totalitaarset riiki

Viljar Voog
, Isamaa
Copy
Sõnavabaduse piiride ja enesetsensuuri üle debateeriti läänes esimest korda tõsisemalt pärast Prantsuse pilalehe Charlie Hebdo toimetuse liikmete mõrvamist 2015. aasta jaanuaris. Foto illustreeriv.
Sõnavabaduse piiride ja enesetsensuuri üle debateeriti läänes esimest korda tõsisemalt pärast Prantsuse pilalehe Charlie Hebdo toimetuse liikmete mõrvamist 2015. aasta jaanuaris. Foto illustreeriv. Foto: Sander Ilvest

Nõustun õiguskantsler Ülle Madise eilse artikli teesiga, et Eesti ei peaks tõttama jälgimisühiskonna suunas, kus igaühe iga samm on kui peo peal, kirjutab VIljar Voog (Isamaa).

Möödunud nädalavahetusel peetud Arvamusfestivalil parkisin end pooleteiseks tunniks istuma iidse tamme alla, et kuulata arutelu tuleviku politseist. Kulus circa pool tundi, enne kui kõlas sõna, mida ma kõige rohkem ootasin: ennetus.

Õigemini oli kasutatud väljend esmalt «sooritamata jäänud kuritegu», aga nagu ka David Vseviov paneelis õigesti välja tõi, on sellise terminoloogiaga seotud väga palju probleeme. Nii et jääme ennetuse juurde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles