Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

JUHTKIRI Vene kodanikud valigu Venemaal (16)

Copy
Päeva karikatuur.
Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts
  • Mittekodanike osalemine asukohariigi omavalitsuste valimisel pole inimõigus.
  • Valimisõiguse andmine oli poliitiline kompromiss, nüüd on olukord muutunud.
  • Vene Föderatsiooni Eestis elavad kodanikud ei peaks valima siinseid volikogusid.

Eestis valitakse 2025. aasta sügisel uuesti kohalikke omavalitsusi. Sinna on piisavalt palju aega, et hakata otsustama, kas Eestis elavad 84 660 Vene Föderatsiooni kodanikku peaksid saama neil valida.

Miks see oluline on? Tuletame meelde, et viimastel riigikogu valimistel, kus Vene kodanikud valida ei saa, kogus Vasakpartei kandidaat Aivo Peterson ometigi 3968 häält ning peaaegu pääses riigikokku. Seesama Peterson, kes käis tutvumas oludega Venemaa okupeeritud aladel ning lasi ennast pildistada Donetski linnasildi juures.

On täiesti ilmselge, et selline ringreis sai toimuda vaid Venemaa jõuametkondade heakskiidul. Tema valimistulemuste põhjal on samuti täiesti ilmselge, et Eestis on salaputiniste palju rohkem, kui me tahaksime endale tunnistada. Ja peale kõige muu on selge seegi, et praegustes oludes Vene Föderatsiooni kodakondsuse hoidmine on toetusavaldus agressorriigile. Keda on Eestis elavad Venemaa kodanikud käinud saatkonnas presidendiks valimas? Ikka Putinit!

Teame, et Eesti valitsus on hakanud justiitsiministeeriumi eestvedamisel ette valmistama seadusemuudatuse eelnõu, mis võtaks meil elavatel Venemaa kodanikelt õiguse valida kohalikku omavalitsust, mida nad on saanud teha alates 1996. aasta valimistest. Ja mitte üksnes, kaudselt on tegemist ka Eesti presidendivalimistega, kuna kohalikud omavalitsused saadavad esindajaid presidendi valimiskogusse.

On kuulda, et valitsus pole selles küsimuses üksmeelt ning näiteks siseminister Lauri Läänemets on öelnud, et selline keeld vajaks Eesti põhiseaduse muutmist. Lisaks on nurisetud, et justiitsministeerium ei ole veel laiale ringile saatnud juriidilist analüüsi, kas ja kuidas vastav seadusemuudatus võimalik oleks. Väidetavalt on selline uuring juba valmis või kohe valmimas.

Vene Föderatsioon on tunnistatud ÜRO poolt agressoriks ning tema Eestis elavad kodanikud ei peaks valima siinseid volikogusid.

Oleks väga kahetsusväärne, kui probleem sumbuks valitsuse ja ministeeriume nõustavate erinevate juristide vaidlustesse. Eesti Vabariigi põhiseadus on avalik ning igaüks võib seda lugedes veenduda, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisest rääkiv paragrahv 156 räägib hääleõiguslikkusest «seaduses ettenähtud tingimustel». Järelikult on muudatus võimalik seaduse muutmise teel.

Ka ei ole õigus valida asukohariigi omavalitsusi mittekodanikele mingi inimõigus. Inimõigused on põhiseadusega ühtviisi tagatud nii kodanikele kui mittekodanikele. Kuid esindusorganeid valivad reeglina ikkagi kodanikud. Erandina on Euroopa Liidus kokku lepitud, et Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud võivad valida kohalikel valimistel ka siis, kui nad elavad teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

Venemaa on Euroopa Liidu liikmesusest valgusaastate kaugusel. Olgu öeldud, et kolmandate riikide kodanikud ei või valida Euroopas Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja näiteks Lätiski.

Kohalikel valimistel valimisõiguse andmine Eestis oli poliitiline kompromiss omas ajas. Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Vene Föderatsioon on tunnistatud ÜRO poolt agressoriks ning tema Eestis elavad kodanikud ei peaks valima siinseid volikogusid. Sama keeld peaks laienema meil elavale 3001 Valgevene kodanikule. Kes tahab osaleda demokraatias, peab toetama demokraatiat.

Tagasi üles