Jüri Kotšinev ⟩ Soome viis NATO piiri Venemaa suuruselt teisele linnale veelgi lähemale

Soome sõdurid Arrow 22 õppusel. Foto on illustratiivne. Foto: Lehtikuva / Scanpix

Soome astus NATO liikmeks 4. aprillil ja sellest hetkest pikenes NATO piir Venemaaga 1300 kilomeetri võrra, see on eelnevaga võrreldes poole rohkem. Nüüd on see piir 2600 kilomeetrit pikk. Barentsi merest põhjas kuni Soome laheni lõunas on Soome ja Venemaa piiriäärsed alad kaetud peamiselt metsadega. Seal puuduvad suuremad asustatud keskused ja piir ei ole kindlustatud ka kaitseehitistega, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

NATO Brüsselis paikneva peakorteri andmetel on Soome armee võimeline ise väga hästi oma piiri Venemaaga kaitsma. NATO põhjapoolsemal tiival asuvad Soome kaitseväe sõdurid on hästi ette valmistatud ja motiveeritud. Soomes on alati kehtinud ajateenistus ja praegu on seal kaitseväes 24 000 meest ning reservis üle 900 000 väljaõpetatud mehe. Sõja korral saavad Soome kaitseväe maa-, mere- ja õhuvägi kokku suurendada oma isikkoosseisu kuni 280 000 meheni. Soomes elab 5,5 miljonit inimest, mis teeb Soome kaitseväe koosseisu suhteliselt suureks. Nii väitis Stockholmis asuva Rootsi kaitseülikooli professor Jacob Westberg. Saksamaal elab 82 miljonit inimest ja seal ei ole kohustuslikku ajateenistust. Bundeswehris teenib 183 000 meest ning reserviste on sakslastel 30 000.

Erinevalt teistest riikidest ei ole Soome vabariik pärast külma sõja lõppu oma kaitsekulutusi vähendanud. Soome muudab NATO tugevamaks, teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Seda kasvõi seepärast, et Soome õhuväel on 60 kaasaegset hävituslennukit. Veelgi olulisem on aga see, et Soome kodanike seas on eriliselt kõrge kaitsetahe ja valmisolek agressorile vastu hakata. Samuti on soomlastel venelastega sõdimise kogemus aastatest 1939–1940. Talvesõja tulemusel kaotas Soome vabariik Venemaale 10 protsenti oma territooriumist, kuid säilitas iseseisvuse.