Juhtkiri ⟩ President ei tohi sõltuda ei valitsusest ega ministrist

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Põhiseaduslikel riiklikel institutsioonidel on täita oma ülesanded.
• Põhiseaduse mõttes lähtudes peaksid need institutsioonid olema iseseisvad ja sõltumatud.
• Küsimus on selles, kes lõppkokkuvõttes otsustab?

Põhiseaduslike institutsioonide rahastamine ei peaks sõltuma sellest, kes on parajasti rahandusminister.

Eesti põhiseaduses on kirjas meie riigi aluseks olevad mõtted. Nii on seal kirjas, et Eesti riigipea on president. Temal aitab oma ametiülesandeid täita presidendi kantselei.

Presidendi kantselei on sel aastal kulutanud kiiremas tempos, kui eelarve lubanuks. Süüdi selles on riigivisiitidega kaasnenud ootamatud väljaminekud. Nii uuriski presidendi kantselei direktor Peep Jahilo, kas valitsus võiks reservfondist lisaraha anda. Rahandusminister Mart Võrklaev andis aga märku, et ametlikku rahataotlust pole mõtet esitada, sest ega seda niikuinii heaks kiideta.

Lisandus veel segasevõitu lugu, kuidas presidendi sisenõunik Toomas Sildam olla rahandusministeeriumile vihjanud, nagu sõltuks seaduseelnõude väljakuulutamine presidendi poolt sellest, kas valitsus ikka rahataotluse heaks kiidab. Kui asi päriselt nii oli, siis on muidugi arusaadav, et rahandusministril olnuks keeruline rahaküsimisele jaatavalt vastata.

Peamine küsimus pole aga tegelikult üldse selles, kas rahandusministri eitav vastus on õigustatud või mitte. Põhiseaduses mainitud institutsioonid on Eesti riigi toimimiseks hädavajalikud. Neil on ette nähtud ülesanded, mida tuleb täita.

Põhiseaduse mõttest lähtudes peaksid need institutsioonid olema valitsusest kui täitevvõimust sõltumatud, autonoomsed ja iseseisvad. Samas paneb nende eelarve paika rahandusministeerium. See probleem ei piirdu ainult presidendi kantseleiga, samamoodi on ka riigikogu kantseleil, riigikantseleil, riigikontrollil ja riigikohtul. Kõik nad peavad praegu vajadusel raha küsima täitevvõimu ehk valitsuse käest.

Asi pole selles, kas presidendi kantselei või näiteks riigikontrolli kulud on õigustatud või mitte, kas asutuse eelarve peaks olema suurem või väiksem, vaid selles, kes nende üle lõppkokkuvõttes otsustab.

Jah, riigieelarve kiidab ju heaks riigikogu, aga sellest, kui halvasti loetav on riigieelarve keskmise riigikogu liikme jaoks, on räägitud juba aastaid. Eks igaüks saab ise võtta ette riigieelarve ja püüda sellest aru saada. Riigikogu liikmed hääletavad selle koha peal ilmselt peamiselt ikka lihtsalt erakonnaliini pidi.

Kui põhiseaduslikel institutsioonidel tekib rahapuudus, peavad nad pöörduma rahandusministeeriumi poole, et küsida, kas valitsuse reservist saaks ehk veidi juurde. Ja paistab, et rahandusminister saab neile ka servast öelda: pole mõtet ametlikku rahataotlust esitadagi, niikuinii me seda ei rahulda. Ilma küsimust isegi valitsuse ette viimata.

Postimehe meelest on selline asjakorraldus vale. Asi pole siin selles, kas presidendi kantselei või näiteks riigikontrolli kulud on õigustatud või mitte, kas asutuse eelarve peaks olema suurem või väiksem, vaid selles, kes nende üle lõppkokkuvõttes otsustab.

Põhiseaduslike institutsioonide rahaasjade üle peaks Postimehe hinnangul otsustama siiski seadusandja – ja mitte niimoodi, et parlamendi liikmed tõstavad kätt selle peale, mille rahandusministeerium on riigikogusse saatnud. Eelarve koostamine peaks toimuma riigikogu rahanduskomisjonis ja täiendava raha saamine ei peaks sõltuma valitsusest. Veel vähem ühest konkreetsest rahandusministrist.