Priit Humal ⟩ Põhiseaduslike institutsioonide rahastamine peab toimuma riigikogu üksmeelel

Riigikogu valitsuse usaldushääletus. 19.06.23, Tallinn. Foto on illustratiivne. Foto: Teele Toova/Postimees

Ainult koalitsioonist sõltuv rahastus ei soodusta põhiseaduslike institutsioonide rolli ühiskonna liitmisel. Rahastusmudel on võimalik lahendada nii, et kõigil erakondadel on võrdne võimalus kaasa rääkida ning samas on tagatud jätkusuutlik rahastus ka juhul, kui üksmeelele ei jõuta, kirjutab endine Tartu abilinnapea Priit Humal (Isamaa).

Põhiseaduslike institutsioonide rahastusotsuste viimine valitsusest riigikogu rahanduskomisjoni on küll samm õiges suunas, kuid ei muuda sisuliselt palju. Komisjonides rahataotluse otsustamiseks on ikka oluline, et institutsiooni rahataotluse kiidaks heaks koalitsioon. Isegi juhul, kui keegi vastastikku kasulike otsuste sidumisest ei räägi, pole välistatud, et see nii paistab või keegi sellele mõtleb. Tänaseks on vastuolu vältimise tulemusena jäänud ära Austraalia riigivisiit – rahandusministri sõnul oli see üks kaalutlus, miks rahastusotsus oli negatiivne.

Käesoleva aasta presidendi kantselei eelarve on küll 12 protsenti suurem, kuid kasv jääb inflatsioonile alla. Võrdlusena on käesoleva aasta riigieelarve kulud kokku 18 protsenti suuremad kui möödunud aastal. Lisaks sellele peab presidendi kantselei järgmisel aastal hakkama kulusid kärpima. Eelarvestrateegia näeb veel 2026. aastal ette väiksema summa kui tänavu. Arvestades käibemaksutõusu ja inflatsiooni, on sisuliselt tegemist märgatava rahastuse vähenemisega. Tõenäoliselt ei saa kõiki praegusi funktsioone väiksema raha eest täita ning peab tegema valikuid. Võib-olla peabki presidendi kantselei tegevust kärpima, kuid pole õige, et avalikkus saab sellest teada tagantjärele.