/nginx/o/2023/05/30/15356408t1h2d3e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/08/15508394t1h982e.jpg)
- Pankade teistest erinev maksustamine on juba täna meile riigi rahakotti olulist tulu toonud.
- Erakorralise kasumimaksu kehtestamine «tagantjärele» oleks vastuolus meie maksuloogikaga.
- Pankadel on oluline roll meie majanduskasvu tagamisel.
Eesti deviis peab olema pikem vaade tulevikule, mitte lühiajalised hüpped pankade täiendavale maksustamisele. Pangad on meie majanduse vereringe – neil on oluline roll meie majanduskasvu tagamisel, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev (RE).
Euroopa Liidu riigid, nagu Hispaania, Ungari, Tšehhi ja Leedu, on otsustanud pankade suurkasumeid täiendavalt maksustada, ka Eestis on see teema taas suurelt esile kerkinud. Arvan, et riigil ei sobi tegutseda kuulsa USA pangaröövli Willie Suttoni sõnade järgi, kes ütles, et ta röövis panku, «sest see on koht, kus on raha». Eestis oleme panku täiendavalt maksustanud, kuid valinud selleks etteaimatavama tee.
Valitsus arutas pankade maksustamist kevadel maksupaketi raames ja nende arutelude tulemusena tõuseb pankade tulumaksu avansilise makse määr 2025. aastast 14 protsendilt 18 protsendile ehk 4 protsendipunkti.
Pangandus on meil ainus ettevõtlussektor, kus kehtib n-ö klassikaline tulumaks ehk erinevalt teistest Eestis tegutsevatest ettevõtetest peavad pangad oma kasumilt tulumaksu maksma, sõltumata sellest, kas nad maksavad dividendi või ei. Pangad teevad igas kvartalis avansilise makse oma eelmise kvartali kasumilt ehk praeguses olukorras, kus on kasvanud pankade kasumid, laekub riigile ka rohkem raha avansilistelt maksetelt. Pankade täiendav maksustamine oleks võrreldes teiste sektoritega ebavõrdne.
Pankade teistest erinev maksustamine ja tõusnud intressid on juba täna meile riigi rahakotti olulist täiendavat tulu toonud ja toomas veelgi. Alates 2025. aastast, kui tulumaksu avansilise makse määr tõuseb 18 protsendi peale, on pankade kvartaalne panus, ilma kasumit välja võtmata, veelgi suurem.
Ma ei pea õigeks minna panku hoogtöö korras täiendavalt maksustama, sest nende kasumid on mingil kindlal perioodil suured.
Esimesel poolaastal on pankade avansilistest maksetest laekunud riigieelarvesse 51,2 miljonit eurot, võrreldes selle aasta eelarve ootustega on seda 23 miljonit oodatust enam ja võrreldes kevadise majandusprognoosiga 9 miljonit enam. Sellel aastal kokku laekub esialgse suvise majandusprognoosi kohaselt avansilist tulumaksu 139 miljonit eurot, seda on 83 miljonit rohkem võrreldes eelarve ootustega ja 56 miljonit enam, kui kevadises prognoosis eeldati. Need on positiivsed sõnumid meie keerulistes oludes riigieelarvele.
Ma ei pea õigeks minna panku hoogtöö korras täiendavalt maksustama, sest nende kasumid on mingil kindlal perioodil suured. Erakorralise kasumimaksu kehtestamine «tagantjärele» ehk 2022. ja 2023. aasta kasumitele oleks vastuolus meie maksuloogikaga ja maksukorralduse seadusega, mille järgi tuleb maksutõusud otsustada pool aastat enne nende jõustumist.
Samuti oleks selline samm negatiivne ettevõtluskeskkonna õiguskindluse suhtes – nii ei oleks ühelgi sektoril kindlust, et riik ei peaks nende kasumit ühel hetkel «liiga kõrgeks». Selline ebastabiilne maksupoliitika vähendaks kahtlemata ettevõtete soovi Eestisse tulla, siin tegutseda ja siia investeerida. Praegu ollakse niigi ettevaatlikud Eestisse investeerimisel, lisamaksu kehtestamisel väheneks julgus ja tahtmine veelgi.
Pankade tugev kapitaliseeritus peab pakkuma vajadusel leevendust raskustes laenuklientidele kas intressimäärade langetamisega, maksepuhkustega või muul sobival viisil. Pankadel on oluline roll meie rohereformis, sellega seotud investeeringute rahastamisel ja tuleviku majanduskasvul. Pangad on selgelt valinud rohelise tee, seda on näha nii ettevõtete kui koduostjate rahastamisel. Koduostjatele pakutakse A-energiaklassi majade ostmisel osaajaliselt 0-protsendilise intressiga laenu ning inimesed saavad ka turvaliselt ja üle aastate tasuvalt kasvatada oma raha pangahoiustel, mille intresse on pangad jõudsalt tõstnud. Täna pakutavad tähtajalise hoiuse intressid peavad ilmselt prognoositava inflatsiooniga sammu.
Pankade tugev kapitaliseeritus peab pakkuma vajadusel leevendust raskustes laenuklientidele kas intressimäärade langetamisega, maksepuhkustega või muul sobival viisil.
Meil tuleks jätta pankadele võimalus kasutada kasumist tekkinud raha täiendava laenukapitalina majandusarengu toetuseks või reservidesse panekuks tulevaste võimalike kahjumite katteks. See on üks meie eelis teiste riikide ees – me ei ole pidanud kasutama maksumaksja raha pankade päästmiseks.
Majandus on tsükliline, kord on pankadel kahjumid, kord kasumid. Ei ole kuulda olnud, et keegi oleks soovinud pankadele appi joosta ja nende väiksemaid kasumeid või kahjumeid kompenseerida, kui intressid olid madalad ja isegi negatiivsed, aga hoiustajatele ei saanud pangad negatiivseid intresse üle kanda.
Muu hulgas on oluline kaitsta väikeinvestorite huve. Tugevad näitajad pangandussektoris on tõstnud nii aktsiahindu kui toonud paremad intressid ja kindlasti pakuvad ka häid dividende. Mõni päev tagasi nägime, mille tõi kaasa Itaalia peaministri väljaütlemine pankade kõrgemast maksustamisest. Pankade aktsiahinnad Itaalias läksid mõneks ajaks vabalangusesse, suur hulk investoreid kaotas väga lühikese ajaga märkimisväärselt oma investeeringu väärtusest. Arvan, et ei oleks mõistlik Eesti tugevat investorkogukonda nii ehmatada ja neile kahju tekitada.
Eesti deviis peab olema pikem vaade tulevikule, mitte lühiajalised hüpped pankade täiendavale maksustamisele. Pangad on meie majanduse vereringe – neil on oluline roll meie majanduskasvu tagamisel. Mõtlematu lihtsa raha ihalus läbi hoogtöö korras maksustamise võib tuua hetkeliselt täiendavaid eurosid eelarvesse, kuid jätab pikaajalise negatiivse ja suure mõju meie avatud ettevõtluskeskkonnale ja majandusele, seeläbi ka inimeste ja riigi sissetulekutele.