AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Eno Raud jagas mõnusat elutarkust

Eno Raud «Päris kriminaalne lugu» (Eesti Raamat, 1968) Foto: Internet

On vähe raamatute avalauseid, mis igaveseks pähe jäävad. «Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud» on ilmselt üks neist, mida kõik teavad. «Tõe ja õiguse» esimest lauset tuntakse üldiselt ka. Minu jaoks on selliseks ka Eno Raua jutustuse «Päris kriminaalne lugu» avang: «Neid oli kolm.» Kolm sõna, mis on ka esitatud eraldi lõiguna. Kõik. Nii vähe ja samas tohutult palju! Fantaasia hakkab kohe tööle, lugemisõhin haarab endasse ja hakkab lahti rulluma nelja sõbra esimene ühine suveseiklus, kirjutab kirjastaja Lauri Vanamölder.

«Päris kriminaalne lugu» ilmus esimest korda 55 aastat tagasi, 1968. aastal eraldi raamatuna. Viis aastat hiljem oli see juba ühiste kaante vahel koos kahe järjelooga raamatus «Lugu lendavate taldrikutega», moodustades eesti lastekirjanduse võrratu tüviteksti.

Kolm ühes Eesti alevis elavat sõpra – Meelik, Jürnas ja Kaur – saavad ootamatult endale seltsiliseks täiesti võõra tüdruku Kärdi. Oskamata temaga alguses midagi peale hakata, tuleb neile erialase kirjanduse (!) abil idee pakkuda tüdrukule meelelahutuseks väikelapse fotografeerimist. Kuna aga sobivat last käepärast pole, viib juhus nad kokku tuttava Peetriga, kellelt üüritakse tema väike vend Madis – taksiga 20 kopikat tunnist. Ent Peetri huligaansete kalduvustega sõbra Riho mahitusel varastavad üürileandjad pisipõnni vargsi tagasi ja toimetavad peitu. Eesmärk on päris kriminaalne: pikendada üüriraha perioodi nii kaua kui võimalik. Taksomeeter ju nii-öelda tiksub! Ent peategelased ei satu paanikasse, vaid hammustavad plaani kiiresti läbi ja meelitavad nutikal viisil ka peidetud lapse välja. Lõpp hea, kõik hea.