AK Fookus ⟩ Alamakstud ja ülimotiveeritud: Eesti noortevaldkonna tugisambad

Kas lapsed ja noored õpivad huvikeskuses maalima, malet mängima või taimi kasvatama – nagu need Saarde valla huvikeskuse rajatud kogukonnaaia jaoks seemnepakke sortinud tüdrukud – polegi nii tähtis. Õpitav on vaid vahend noore inimese kujundamisel küpseks isiksuseks. FOTO: Dea Jürimäe Foto: Dea Jürimäe

Noorte oma tee leidmise, südamesoovide ja tugevuste ülesotsimise juures on võtmeroll huvikoolide õpetajatel, huvitegevuse juhendajatel ja noorsootöötajatel. Uurisime välja, mis neid inimesi kannustab, hommikuti tööle ajab ja nende päevadesse sära toob, mis piirab ja mis öösiti une röövib.

Peaaegu terve protsent Eesti rahvastikust töötab noortevaldkonnas – seda lisaks kooliõpetajatele ja teistele tavakoolide töötajatele. Noortevaldkonnana defineeritakse neid laste ja noorte isiksust kujundavaid tegevusi, millega tegeletakse enamasti pärast kooli huvikoolides, ringides, trennides ja noortekeskustes. Kui õpetajate muredest ja olukorrast tööturul kuuleme üsna tihti, siis noortevaldkonna inimeste töötingimustest ja motivatsioonist pole meil seni head ülevaadet olnud. Tõtt-öelda ei teadnud kuni käesoleva aastani mitte keegi isegi seda, kui palju neid üliolulist tööd tegevaid inimesi Eestis on.

Viimase õppeaasta jooksul uuris Balti Uuringute Instituudi uurimisgrupp haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel välja, kui palju inimesi Eesti noortevaldkonnas töötab, kes nad on, millised on nende töötingimused ja -keskkond ning mis motiveerib neid oma tööd tegema. Eraldi keskenduti tööalase enesearengu võimaluste ja tagasisidesüsteemide uurimisele.

Kui kõige olulisem korraga ära öelda, siis selgus, et noortevaldkonnas tegutsevad väga madalast palgast hoolimata valdavalt lausa ootamatult kõrgelt motiveeritud inimesed, kes on oma töö sisuga põhiosas rahul. Probleemid on väike töötasu, jäigapoolne töögraafik, ülekoormus ja pingeline töö, teatud määral ka tunnustuse ja tagasiside puudus ja valdkonna kehv maine.