AK ⟩ Palju bluffi ja pappi, ahelad ning džäss

Džässmuusika ametlikuks sünniks loetakse Buddy Boldeni (1877–1931) bändi asutamist 1895. aastal. Selleks ajaks oli see muusikastiil jõudnud oma evolutsiooni teise aastasaja lõpupoole. Foto bändist 1905. aastal. Bolden tagareas vasakult teine. Foto: Wikimedia Commons

Väärtuslike metallist müntide asendamine ettekujutusega nende väärtusest ehk paberrahaga oli revolutsiooniline ja võimaldas mitmesuguseid silmamoondusi. Ahvatlus spekuleerida väärtustega viis aga Prantsuse meretagustele aladele nii orje kui ka Vanas Maailmas hätta jäänud talupoegi. Sellest tärkaski – tõsi, pärast pika arengutee läbimist – džässmuusika.

Prantsuse kuningate varakambri kõrgesti austatud kontrolöri, Edinburghi John Law’ auks ja mälestuseks – need pisut ootamatud sõnad mälestavad viimases puhkepaigas inimest, kes leiutas börsimulli.

Seda auahnet, tapmises süüdi mõistetud šotlast, omamoodi finantsgeeniust John Law’d (1671–1729) võib süüdistada esimese tõelise börsimulli tekitamises ja lõhkamises, kuid kaudselt võib teda pidada ehk ka Prantsuse revolutsiooni põhjustajaks, kuna ta laskis luhta ancien régime’i parima võimaluse reformida oma rahandust.

Miks oli see just Prantsusmaa, kus Law sai võimaluse oma finants­alkeemiat katsetada? Sest Prantsusmaa fiskaalprobleemid olid lausa meeleheitlikud. Ägades Louis XIV sõdadest tekkinud meeletu võlakoorma all, seisis valitsus vähem kui saja aasta jooksul juba kolmandat korda silmitsi pankrotiga.