/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/11/15516124t1h8d2b.png)
- Onu Bellast on saanud 1990ndate ikoon.
Neljapäeval esietendunud draamateatri suvelavastus «Onu Bella tähestik» on kindla peale minek.
Need, kes Bellat esinemas mäletavad, on nüüd elus ka kuhugi jõudnud, suudavad 40-eurose pileti osta ja ehk ka oma lapsed vaatama viia. Nii see minutite jooksul välja müüdigi, mis siis, et mõnel päeval antakse tervelt kaks etendust päevas.
Lavastaja Kertu Moppel (s 1985) seevastu on vist veidi liiga noor, et oma kangelase aktiivset tegutsemisperioodi mäletada. Onu Bellat kasutab ta selleks, et piiluda metsikutesse ja vabadesse 1990ndatesse, millest tema põlvkond on legende lugenud.
Nii taandub Bella veidi nagu tasapinnaliseks ikooniks, pigem ajastu tähistajaks kui lihast ja luust inimeseks, kelle taga seisis tegelikult põnev progeroki- ja koduveinientusiast Igor Maasik. Mis sugugi ei tähenda, nagu oleks põhjust selle suurejoonelise lavastuse vaatamisest hoiduda, vastupidi!