Kuluka venekeelse ETV asemel tuleks kõnetada eestivenelasi interneti vahendusel, kirjutab meediaekspert Ilmar Raag Postimehe arvamusportaalis. Venekeelne ETV jääks tema hinnangul paratamatult Tallinna TV kaalukategooriasse.
Ilmar Raag: venekeelne ETV jääks Tallinna TV tasemele
22. märts 2012, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel 5-6 aastat tagasi uskusin kindlasti, et vaja oleks eraldi venekeelset telekanalit Eestis, mis esitaks informatsiooni veidi teismoodi kui Moskvast tulevad kanalid.
Venemaalgi kutsutakse ju neid kanaleid «teleoopiumiks», parafraseerides sellega üheaegselt kuulsat Marxi väljendit, milles religiooni nimetati oopiumiks rahvale ja vihjates teiselt poolt irooniliselt televisioonile kui kaasaegsele religioonile.
Kui vene raadiote seas on Ehho Moskvõ ja internetist võib lugeda näiteks Kommersanti, mis ei esita sugugi ainult Kremli-meelset infot, siis telekanalitest ei ole Eestisse jõudmas ühtegi, mille toimetuslik liin lubaks olulisi kõrvalekaldumisi pealiinist. Ja kõige laiemate masside jaoks on televisioon endiselt tähtsaim massikommunikatsiooni kanal.
Kummatigi ei pooldaks ma täna enam Eestisse eestivenelastele suunatud avalik-õigusliku telekanali loomist. Ja seda mitte ideoloogilistel, vaid majandusefektiivsuse põhjustel.
Esiteks oleme me juba näinud, et võimalik rahahulk, mida me paneksime Eestis sellesse kanalisse ei suudaks luua vene kanalitega konkurentsivõimelist programmi. Reaalselt oleks tulemus Tallinna TV sarnane moodustis, mis hoolimata tegijate heast tahtest on ikkagi väheefektiivne marginaalkanal.
Teisalt on ka Venemaa opositsiooni aktiveerumine näidanud, et internet suudab mobiliseerida arvestaval hulgal inimesi hoolimata televisiooni vastupropagandast. Ka eestivenelaste hulgas on interneti tähtsus pigem tõusuteel televisiooni arvelt. Seega võiks efektiivsuse mõttes eelistada pigem internetti.
Iseküsimus on, kas meil on tänagi majandust, mis võimaldaks venelastest ajakirjanikel teha kvaliteetajakirjandust. Pean silmas sama probleemi, millest räägitakse ka Ameerikas, et internet on halvanud uuriva ajakirjanduse majanduslikke aluseid, mille tõttu on tekkinud fonde, mis annavad eraldi stipendiume ajakirjanikele, et need ei laseks kvaliteedistandardeid alla.
Seega, isegi kui ma arvan, et me ei peaks rajama eraldi venekeelset telekanalit, ei välistaks ma võimalust, et avalikes huvides tegutsevad fondid annaksid raha audiovisuaalsisu tootmiseks internetis.
P.S. Eeldan, et haritud lugeja suudab eristada otsest riigirahastust ja avalik-õiguslikke rahastust ja nendega haakuvaid ideoloogiaid.
Ajakirjanik Sulev Valner kirjutab tänase Postimehe päevakommetaaris, et Eesti ei ole jätkuvalt edukas venekeelsete elanike integreerija, sest lõimumata ehk kriisiolukorras probleemsete inimeste hulk kasvab. Ta märgib, et klaaspaleede kavandamise asemel tulnuks riigil juba viis aastat tagasi käima panna oma venekeelne ETV 3. Peale integratsiooni võiks see aidata tema hinnangul kaasa sellele, et suur osa pealinna valijaid ei oleks nii manipuleeritavad.