VÄHETUNTUD NAISED ⟩ Riia müstik Barbara von Krüdener taltsutas nii tsaari kui ka kuninga

Barbara von Krüdener ja Aleksander I. Foto: Mark Antonius Puhkan

Esimese baltisaksa naiskirjaniku Elisa von der Recke ja tema poolõe, Kuramaa hertsoginna Anna Dorothea von Medemi ning viimase tütarde Wilhelmine ja Dorothea kõrvale, kellest olen oma lugudes juba kirjutanud, mahub veel üks samas aegruumis sündinud, elanud ja liikunud talent, Barbara Juliane von Krüdener (1764–1825). Von Krüdener (neiupõlvenimega von Vietinghoff) oli Kuramaa hertsoginnast Anna Dorothea von Medemist kolm aastat noorem ja naiste eluteed ristusid erinevates situatsioonides korduvalt, kirjutab maalikunstnik Urmo Raus.

Barbara Juliane von Krüdener sündis Riias jõukate ja riigiametites kõrgetel positsioonidel olnud baltisaksa aadlike järeltulijana. Perekond elas juba sel ajal väga rahvusvahelist elu ja neile kuulus näiteks oma residents Pariisis Faubourg St. Honoré tänaval. Saanud koduõpetajatelt väga hea hariduse ja mitmete võõrkeelte oskuse, avardas noor neiu oma silmaringi vanematega Euroopas reisides. Barbara oli julge ja ettevõtlik ning sellest annab tunnistust see, et kõigest 13-aastasena võttis ta üksinda ette reisi Inglismaale.

Pärast 17-aastasena endast 20 aastat vanema vabahärrast diplomaadi Burchard von Krüdeneriga abiellumist kolis Barbara Miitavisse (Jelgavasse) Kuramaa hertsogiriiki, kus tema abikaasa esindas Vene keisririiki. Miitavis veetiski paar oma esimesed abieluaastad ja seal hakati läbi käima ka Kuramaa hertsogi perekonnaga.