:format(webp)/nginx/o/2017/12/15/7409029t1h451a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/13/15254795t1h1b06.jpg)
Hiigelkasumeid teenivad kommertspangad peavad senisest rohkem riigikassasse panustama, leiab Tanel Kiik (Keskerakond).
Hiigelkasumeid teenivad kommertspangad peavad senisest rohkem riigikassasse panustama. Praegune olukord, kus pankade kasumid tõotavad tänavu tõusta miljardi euroni, kinnitab, et see oleks ainuõige tee.
Kedagi ei karistata
Pankade täiendav maksustamine pole kellegi karistamine, vaid õiglasema ja solidaarsema ühiskonna ehitamine. Pangandus ei eksisteeri kuskil väljaspool Eesti majandust või ühiskonda, vaid on selle orgaaniline osa, teenides kasumit nii meie elanike kui ettevõtjate käest. Täpselt sama elementaarne on eeldada, et finantssektor panustab ka ise jõukohaselt riigieelarvesse.
Näiteks 30% suurpankade rekordilistest kasumitest oleks piisav, et saaksime ära jätta nii käibemaksu tõusu kui planeeritava automaksu. Arvestades niigi kiiret hinnatõusu ja juba poolteist aastat kestnud majanduslangust, oleks see märksa õiglasem ja vastutusrikkam, kui tööinimeste kõrgem maksustamine.
Vastupidine poliitika
Reformierakonna valitsuskoalitsiooni arusaam maksupoliitikast on aga risti vastupidine ning ühiskondlikku ebavõrdsust veelgi suurendav. Valitsus võtab viimast just tavainimeste taskust, tõstes nii käibe- ja tulumaksu kui kehtestades automaksu. Sellega süvendatakse üheaegselt majandus- ja rahvastikukriisi, aga ka usalduskriisi, kuna ühtegi neist maksutõusudest enne valimisi ei lubatud.
Loodan, et sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ja siseminister Lauri Läänemets ei tee meedias lihtsalt suuri sõnu, vaid surub päriselt riigieelarve läbirääkimistel läbi vähemalt ajutise kasumimaksu pankadele. Vastasel juhul kordub ajalugu ning sotsiaaldemokraadid on peagi taas sunnitud valitsuskoalitsioonist lahkuma, nagu Ivari Padari juhitud erakond eelmise majanduskriisi ajal.
Ühelgi hingelt vasakpoolsel poliitikul pole ju võimalik jääda õlgu kehitades valitsusse, mis nuumab pankasid ning lööb samal ajal maksukirvega kõige valusamalt eakaid, madalapalgalisi ja maapiirkondade elanikke.