AK ⟩ Hariduslik erivajadus ei tähenda tingimata õppimisvõimetust

Rakvere Põhikooli õpilased vahetunnis. Pilt on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum

Lõpueksamite kasust või kahjust on pikalt ja üsna põhjalikult kirjutanud nii õpilased ise kui ka õpetajad. Selle kõige kõrval on aga avaliku tähelepanuta jäänud haridusliku erivajadusega (HEV) lapsed, kirjutab arst ja lapsevanem Karmen Koppel (Parempoolsed).

Laste ja noorte vaimse tervise käsitlustes on üsna julgelt räägitud mitmetest koolieluraskustest ja ebapiisavustest. Ühelt poolt kinnitas probleemide olemasolu kindlasti nende selge välja toomine viimases inimaruandes. Teisalt aga saab üha kuuldavamaks nii õpilaste, vanemate kui ka haridustöötajate endi hääl lõpueksamite, koolide pingeridade, PISA testide, aga ka kooliõppe sisu või kaasava hariduse hetkeolukorra kohta.

Lapsevanemana tuleb mul paraku tõdeda, et mitte midagi uut need avastused endas ei sisalda, sest küllaltki suur osa vanematest on koolielu murekohtadele tähelepanu juhtinud juba pikka aega. Seetõttu sai hoo sisse just viimaste poolt erinevatel pedagoogilistel veendumustel tuginevate erakoolide loomine, kuid kindlasti ka teadlik valik näiteks mõne väikese maakooli kasuks. Seni on aga probleemidele viitamine kaasa toonud pigem tülika vanema, mitte olulise ja arvestamist vääriva arvamuse omaja tiitli.