KAIDO KÜNNAPAS ⟩ Pankade solidaarsusmaks – sööme tordi ära nii, et tort jääb alles?

Kaido Künnapas. Foto: Katigraafia

Ilmselt läks igal kodulaenu võtjal silme eest kirjuks, kui ta nägi esimese euribori tõusuga kaasnenud intresside tõusu. Seejärel lõi põlvist nõrgaks, kui ilmusid uudised Eesti pankade poolaastakasumite suuruse kohta. Iga kodaniku silmis oli õigustatud küsimus, kas sellisel raskel sõja- ja kriisiajal peaksid jõukust oma kätte koondama hakkama tõesti just pangad. Kas võiks selle maksu kaudu tagasi võtta? Kirjutab Sorainen Advokaadibüroo maksuvaldkonna juht Kaido Künnapas.

Seetõttu on loogiline, et Euroopa riigid arutavad, kas kehtestada pankadele nn windfall-maks – solidaarsusmaks kriiside tõttu teenitud ebamõistlikult suurelt kasumilt. Sai see meetod ju eelmisel aastal energiaettevõtete kasumi ümberjagamiseks läbi proovitud ja põhimõtteliselt toimis.

Nii peavad Leedu pangad maksma 60 protsenti tulumaksu 2023. ja 2024. aasta intressi netotulu osalt, mis ületab eelneva nelja aasta keskmist intresside netotulu 50 protsendi võrra. Hispaania näeb ette 4,8-protsendist maksu intressitulult ja vahendustasudelt, mis ületavad 800 miljonit. Tšehhi kehtestas selle koos energiaettevõtete solidaarsusmaksuga. Ungarigi on selle kehtestanud, võimaldades küll maksu vähem maksta, kui pangad finantseerivad riiki, ostetakse Ungari valitsuse võlakirju. Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole seda teed läinud. Ka Lätis käib elav arutelu pangamaksu kehtestamise üle. Kuigi – üllatus-üllatus – Läti keskpank on pidanud mõistlikuks võtta snitti pigem Eestis kehtivast (pangamaksu) süsteemist kui leedukate variandist.