Kui kaob president, siis kaovad ka tema kaks funktsiooni, millest rääkisin. Samal ajal muutub riigikogu kahekojaliseks. Alamkoda oleks nagu tänane riigikogu, aga 101 saadiku asemel 80 saadikuga. Ülemkoda oleks 40 liikmega ja koosneks liikmetest, kes saavad ülemkojas senaatoriteks ametikoha järgi, st ilma valimata. Nende hulka võiksid kuuluda ex oficio näiteks kõrgkoolide rektorid, suuremate kirikute pead, lobigrupid – Kaubandus-Tööstuskoja juht, esindaja Põllumajanduskojast, Tööandjate Liidust, ametühingutest, olümpiakomiteest, Kaitseliidust, siis advokatuuri esimees, peaprokurör, kirjanike ja kunstnike liit, Eesti Pankade Liit jne. Nii et saaks 40 täis.
/nginx/o/2019/01/23/11736019t1he20b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/27/15483064t1hc333.jpg)