Rando Värnik ⟩ Kas võime kliimamuutuste tõttu nälga jääda?

Tühjad letid Sikupilli Prismas. 13.03.2020. Foto on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Ülemaailmne kliimasoojenemine annab põhjust arutleda teemal, millised toiduained võivad tulevikus olla meile raskemini kättesaadavad ja kulukamad, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.

Vaatame esmalt suurt pilti. Inimeste arv maakeral suureneb, eelmise aasta novembrikuus ületas see juba kaheksa miljardi piiri. Järelikult on vaja toota üha rohkem toitu. Kliima soojenemine ja äärmuslikud ilmastikuolud on aga pannud toidutootmise surve alla – probleemiks on sagedased kuumalained, põud ning ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Mitte ainult kaugel Aafrikas, vaid ka siinsamas Euroopas. Teisalt võivad  põllumajandussaake kahjustada üleujutused.

Maailma rahvastiku toitmiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on toota rohkem traditsioonilist toitu (saada ühelt hektarilt rohkem saaki, ühelt lehmalt rohkem piima jne). See aga tähendab survet keskkonnale. Teisalt võetakse toidutootmisel kasutusele uusi lahendusi. Toitu proovitakse toota ka laboritingimustes, näiteks muundades ringbiomajanduslike tehnoloogiatega mitmesuguseid jääke ja kõrvalsaadusi toiduaineteks.