VÄRSKE UURING ⟩ Sündimuse tõstmine läheb korda 77 protsendile eestlastele ja pea kõikidele erakondadele

Suurperede liit aitas kokku koguda lapsevankrid, mis pärast lastetoetuse vähendamist tühjaks jäävad. Juba praegu on Eestis sündimusega kehvad lood, vähenev lastetoetus kindlasti kolmanda lapse saamise soovi ei toeta. Foto: Sander Ilvest

Lisaks sündimusele hindavad Eesti inimesed veel nelja eesmärki.

Sündimuses taastetasemeni jõudmine on oluline eesmärk 77 protsendile inimestest ning vähem tuntakse muret taastuvenergiale ülemineku pärast, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud värskest uuringust. Küsitlusele said 27.-28. juulini vastata veebikeskkonnas vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud ja nii tegid tuhat vastajat.

Sündimuse taastetase tähendab, et peres on keskmiselt üle kahe lapse, ehk lapsi on sama palju kui lapsevanemaid. Sel juhul on laste põlvkond sama suur kui nende vanemate põlvkond ja riigi rahvastik saab väheneda või suureneda vaid rände mõjul. Praegu on keskmine saadavate laste arv Eestis 1,8. See tähendab, et Eesti rahvastik kahaneb iga põlvkonnaga loomulikul teel ligi 10 protsenti. Taastetasemele vastav eesmärk oleks keskmiselt 2,06 last peres.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat uurisid, kui oluline oleks inimestele jõuda riigi tasemel selle eesmärgini 2035. aastaks. Eesmärki hinnanud inimestest 17 protsenti pidas seda ebaoluliseks (vastavalt kas «väga ebaoluline», «ebaoluline» või «pigem ebaoluline»). Enamuse jaoks (77 protsendi) jaoks oli siiski tegemist olulise eesmärgiga (vastavalt kas «pigem oluline», «oluline» või «väga oluline»). Kuus protsenti vastas küsitlusele «ei oska öelda».

Eesmärki peavad oluliseks kõikide parlamendierakondade toetajad, kuid kõige rohkem poolehoidu saab see Isamaa toetajatelt (91 protsenti). Järgnevad EKRE (85 protsenti), Keskerakond (82 protsenti), Eesti 200 (79 protsenti) ning Reformierakond (77 protsenti). Kõige vähem peavad sündimusega seotud eesmärki oluliseks sotsiaaldemokraatide toetajad (59 protsenti).

Lisaks sündimusele hindasid inimesed veel nelja eesmärki. Neist kõige rohkem toetust leidis suhtelise vaesuse vähendamine 15 protsendini 2035. aastaks, see on tähtis 89 protsendile vastajatest. 77 protsenti ütlesid, et neile on tähtis üldhariduskoolides täielikult eestikeelsele õppele üleminek. Eelarvetasakaaluni jõudmist 2030. aastaks peab oluliseks 72 protsenti. Kõige vähem leidsid inimesed, et neile läheb korda elektri ja soojuse tootmisel täielikult taastuvatele energiaallikatele üleminek 2045. aastaks, seda pidas tähtsaks 63 protsenti.

Riigilt ootavad inimesed suuremat rahalist toetust ja meetmeid, mis soodustaksid sündimust, nii arvas 68 protsenti vastanutest. Kuid neid ootusi ei jaga 24 protsenti inimesi. Selles küsimuses lähevad mõnevõrra lahku parlamendierakondade toetajate arvamused. Riigi enamat rahastust sooviksid rohkem opositsioonierakondade toetajad: EKRE toetajatest 86 protsenti, Isamaa toetajatest 85 protsenti ja Keskerakonna toetajatest 76 protsenti. Koalitsioonierakondade toetajatest on samal arvamusel: 57 protsenti Eesti 200, 49 protsenti Reformierakond ning 47 protsenti Sotsiaaldemokraadid.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016 ja see on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Uuringufirma Norstat Eesti AS tegutseb alates 2008. aastast ning on keskendunud professionaalse küsitlusteenuse pakkumisele.