JUHTKIRI ⟩ Eesti peab silmad-kõrvad lahti hoidma

Foto: Postimees

• FSB võib olla kogu loo ise ette valmistanud.
• Moskval on vaja leida droonirünnakute pärast uus patuoinas.
• Eesti peab olema piiril ettevaatlik.

Venemaa julgeolekuteenistuse FSB väitesse, nagu oleks Eestist Venemaale viidud kaks raketti, tuleb suhtuda täie tõsidusega. See on suure tõenäosusega Venemaa järjekordne infooperatsioon.

Postimees avaldas uudise, mille järgi olevat Ukraina kodanik Viktor Jakušin vedanud Eestist Venemaale kaks kantavat maa-õhk-raketti, et valmistada ette terrorirünnakuid Venemaal. Tasub tähele panna, et seda väidab FSB, politsei- ja piirivalveamet ei soovinud teemat kommenteerida, sest suure tõenäosusega selgitavad nemadki, mis täpselt juhtus.

Poleks ka imestada, kui kogu operatsiooni on ette valmistanud FSB, et testida Eesti tolli- ja piirivalvet ning selle arvelt punkte lõigata. Ajaloos oleme olnud tunnistajaks mitmele Nõukogude Liidu / Venemaa provokatsioonile, olgu see kaubalaeva Metallist uputamine 1939. aastal või Mainila lasud Soome piiril samal aastal.

FSB väitel on Eestile peidus mitu kari. Tasub meenutada, et viimastel päevadel on maailm olnud tunnistajaks mitmele droonirünnakule Moskvas. See on loonud õhkkonna, kus sõda on jõudnud tavavenelaste koju, nii et see pole üksnes televiisorist jälgitav sõda Ukrainas. Loomulikult hakkavad inimesed küsima üht Vene ajaloo tüüpilist küsimust: kes on süüdi? Ent mitte mingil juhul ei tohi süüdlaseks jääda Kreml, seega tuleb leida uus vaenlane.

Eesti sobib uueks süüdlaseks väga hästi, arvestades Eesti aktiivset abi Ukrainale. Eesti mustamine aitaks Kremlil ise patuoina rollist pääseda. Kuid sellele lisaks tuleb arvestada, et rahvusvahelise õiguse järgi on riigil õigus kaitsta end terrorismi eest, mõnikord ka nii, et antakse löök teise riigi territooriumile, kus usutakse terroriste end peitvat. Nii näiteks tulistas Iisrael juuli algul Liibanoni territooriumile raketi vastuseks sellele, et Liibanonist tulistati rakette Iisraeli pihta. Nüüd väidab FSB, et Eestist toodi rakette Venemaale…

Eesti sobib uueks süüdlaseks väga hästi, arvestades Eesti aktiivset abi Ukrainale. Eesti mustamine aitaks Kremlil ise patuoina rollist pääseda.

Terrorismi silt kahjustaks Eestit välispoliitiliselt, sest terrorismi mahitamine on läänele kui punane rätik. Teiseks on Eesti olnud nende riikide esirinnas, kes on rääkinud vajadusest isoleerida Venemaa nii palju kui võimalik. Aga nüüd Eesti piir justkui lekiks. Maksu- ja tolliamet on samas oma tähtsast rollist Venemaa naabruses aru saanud. Nii ütles MTA meediasuhete spetsialist Karin Ulvik Postimehele, et olles üks neljast Euroopa Liidu riigist, kellel on maismaapiir Venemaaga, on Eesti tolli roll kahtlemata vastutusrikas.

Ilmselt tuleb Ukraina sõja tõttu aga üle vaadata piiril kontrollimise reeglid. Eesti pidi niigi oma piiri valvamist tõhustama Schengeni viisaruumi astumisega 2007. aastal. Pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal ning rände- ja hübriidkriisi hakkas Eesti püstitama ka piiritara Venemaa vastu. Ukraina täiemahuline sõda on pilti veel rohkem muutnud. Me ei tohi muutuda lõdvaks, sest sõja ajal kasutatakse kõiki võimalusi meie nõrgestamiseks.