AK FOOKUS Helge tuumatulevik – tõepoolest, see on helge ja väga helge (29)

Marek Strandberg
, teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja
Copy
Kui aatomijaamaga läheb kõik plaanipäraselt, on sellega seotud inimeste tulevik helge ja raharohke. Kõige keerukam selle asja juures ongi see «kui», sest kui ei lähe, on kõik täitsa teistmoodi.
Kui aatomijaamaga läheb kõik plaanipäraselt, on sellega seotud inimeste tulevik helge ja raharohke. Kõige keerukam selle asja juures ongi see «kui», sest kui ei lähe, on kõik täitsa teistmoodi. Illustratsioon: Marek Strandbergi kollaaž/Dall-E tehisaru

On kuldaväärt reegel: kui keegi hakkab rääkima, et ta tegutseb ühiskonna heaolu huvides, on põhjust kasvõi natukenegi kahelda, kas see ikka on nii. Ja pealegi – mis need ühiskonna huvid siis ikkagi on? Ilmselt on nii, et energeetikavallas – nagu me nüüd teame, et ka lennunduses ega kusagil mujalgi – ei liigutata lillegi, kui ei terendaks korralikku kasumit. Ja tuumaelektrijaamast tulevikus saadav kasum on kopsakas – selle saabumine tuleb lihtsalt kannatlikult ning küüsi närides ära oodata.

Ligi 70 aastat tagasi valitud reaktorid ei olnudki mõeldud ju mitte energiatootmiseks, vaid tuumapommide jaoks suurt pauku tegeva aine – peaasjalikult plutooniumi – tootmiseks ja elektritootmine saadi pealekauba kaasa. Tänase päevani välja on läbi töötatud tuumkütus igati ahvatlev tooraine pommide valmistamiseks, aga peljates sellise materjali levikut, töödeldakse kütusevardaid vaid üksikutes riikides.

Kommentaarid (29)
Copy
Tagasi üles