Loodusfoto ⟩ Limakutes saavad kokku seene- ja loomariigi tunnused

Kõduneval puunotil kännumamplite kõrval kasvava limaku Trichium decipiens eospesad meenutavad verepiisku. Foto: Rein Kuresoo

Pärast kesksuviseid vihmu meelitab mets taas seenelisi. Niiskelt pinnaselt või kändudelt võib lisaks seentele leida veidramaidki moodustisi: hundipiima, kratisitta, puugipaska ja teisi sültjaid olendeid, kelle ühisnimeks on limakud, kirjutab bioloog Rein Kuresoo.

Kui varem nimetati limakuid limaseenteks ja arvati seega seeneriiki kuuluvaiks, siis praeguste teadmiste järgi moodustavad nad eraldiseisva elusolendite rühma, taksoni veidraid liike, kellel pole isegi ühiseid esivanemaid.

Osa limakutest sarnaneb oma eluviisi poolest amööbidega, kuid oma elutsükli jooksul moodustavad siiski ka seentega sarnaselt eospesi. On limakuid, kes tavapäraste elutingimuste korral on ainuraksed, äärmuslikes tingimustes aga koonduvad hulkrakseteks organismideks. Kõige levinumad on limakud, kes veedavad suure osa oma elust plasmoodiumina –nii nimetatakse mitterakulist tsütoplasma kogumit, milles on hulk rakutuumi.