JUHTKIRI ⟩ Ärme lase sõjakuritegudel õiglustundest üle sõita

Foto: Postimees

• Vene varade äravõtmine peab toimuma õiguslikel alustel.
• Ukrainat võiks üles ehitada Vene rahaga.
• Venemaa suhtes tuleb kehtestada ühtne õigusruum.

Idee, et Venemaa tekitatud sõjakahjustusi Ukrainas tuleks hüvitada Venemaa ja venelaste läänes konfiskeeritud varadest, kõlab väga hästi, kuid praeguses rahvusvahelises õigusruumis on seda keeruline teha.

Paljude inimeste õiglustunne sai rahuldust Venemaa kallaletungile järgnenud kuudel, kui maailmast tuli ridamisi uudiseid selle kohta, kuidas näiteks sadamates arestiti sanktsioonide alla sattunud Vene oligarhide luksusjahid.

Õige pea kerkis aga etteaimatav küsimus: mis siis nüüd nendega peale hakata? Suurte jahtide ülalpidamine maksab palju. Kes peaks selle eest tasuma? Automaatselt tahaks vastata, et muidugi jahi omanik, aga kohus võib arvata teisiti ja jätta kulu maksumaksja kaela.

Õiglustunne muidugi tahaks öelda, et need jahid tuleb üldse ära võtta. Ehkki sellise vara ostjaid pole maailmas ülearu palju, võib need siiski maha müüa. Kuid vara on veel ja mitmesugust, ka likviidset raha pankades.

Praegune õiguskord lubab konfiskeerida vara, mida on kasutatud sanktsioonide rikkumiseks, ja vähesel määral on seda ka tehtud. Oligarhid on arvatagi oma vara kaitseks kohtusse läinud ja kõige selle kohal on küsimärk, mis saab siis, kui protsessi lõpuks, milleni võib kuluda aastakümneid, langeb otsus, et vara tuleb tagastada. Seega tuleb vastavad sammud hoolega läbi mõelda.

Sellised küsimused ei puuduta ainult jahte, vaid ka kõiki teisi külmutatud Vene varasid. Õiguslikult tuleb muidugi veel vahet teha ka Vene riigi ja sanktsioonide alla sattunud üksikisikute varal. Suveräänse riigi välismaal hoitavad varad, näiteks Vene keskpanga hoiused, on suurel määral immuunsed. Nende äravõtmine annab Venemaale õiguse rakendada vastumeetmeid.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale teatasid paljud välisettevõtted, et lahkuvad Venemaalt. Nii mõnelgi on see jäänud venima. Juulis tuli Venemaalt uudis, et riik on üle võtnud Prantsuse jogurtitootja Danone’i ja Taani õllefirma Carlsbergi sealsed varad. Samas, välisfirmade varade lauskonfiskeerimist pole siiski Venemaal toimunud.

Venemaa suhtes on vaja luua ühtne rahvusvaheline õiguslik ruum, mille raames käsitleda Ukrainas sooritatud sõjakuritegudega seonduvat ja seda, kuidas kahju hüvitada.

Nüüd küsib õiglustunne muidugi, et kui nemad saavad, siis miks meie ei saa samaga vastata. Siin tuleb mängu õigus. Õigusriigis ei saa kellegi vara niisama lihtsalt ära võtta, öelgu õiglustunne mida tahes. See aga ei tähenda, et peaksime käed rüppe laskma ja nõutult nentima: õigus on selline, teha pole midagi.

Postimees leiab, et idee Ukraina taastamisest Vene raha eest on õige. Õigussüsteem peab selles asjas õiglustundele lähemale jõudma.

Venemaa suhtes on vaja luua ühtne rahvusvaheline õiguslik ruum, mille raames käsitleda Ukrainas sooritatud sõjakuritegudega seonduvat ja seda, kuidas agressiooni tagajärjel tekkinud sadadesse miljarditesse eurodesse ulatuv kahju hüvitada. Loomulikult tuleb selleks võimalikult palju kasutada sõjasüüdlase raha.

Kuna ÜRO Julgeolekunõukogust, kus Venemaa on vetoõigusega alaline liige, selline algatus ilmselt läbi ei läheks, tuleks see kehtestada ÜRO Peaassamblee hääletusega. Selles suunas peamegi edasi minema.