Paljude inimeste õiglustunne sai rahuldust Venemaa kallaletungile järgnenud kuudel, kui maailmast tuli ridamisi uudiseid selle kohta, kuidas näiteks sadamates arestiti sanktsioonide alla sattunud Vene oligarhide luksusjahid.
Õige pea kerkis aga etteaimatav küsimus: mis siis nüüd nendega peale hakata? Suurte jahtide ülalpidamine maksab palju. Kes peaks selle eest tasuma? Automaatselt tahaks vastata, et muidugi jahi omanik, aga kohus võib arvata teisiti ja jätta kulu maksumaksja kaela.
Õiglustunne muidugi tahaks öelda, et need jahid tuleb üldse ära võtta. Ehkki sellise vara ostjaid pole maailmas ülearu palju, võib need siiski maha müüa. Kuid vara on veel ja mitmesugust, ka likviidset raha pankades.
Praegune õiguskord lubab konfiskeerida vara, mida on kasutatud sanktsioonide rikkumiseks, ja vähesel määral on seda ka tehtud. Oligarhid on arvatagi oma vara kaitseks kohtusse läinud ja kõige selle kohal on küsimärk, mis saab siis, kui protsessi lõpuks, milleni võib kuluda aastakümneid, langeb otsus, et vara tuleb tagastada. Seega tuleb vastavad sammud hoolega läbi mõelda.
Sellised küsimused ei puuduta ainult jahte, vaid ka kõiki teisi külmutatud Vene varasid. Õiguslikult tuleb muidugi veel vahet teha ka Vene riigi ja sanktsioonide alla sattunud üksikisikute varal. Suveräänse riigi välismaal hoitavad varad, näiteks Vene keskpanga hoiused, on suurel määral immuunsed. Nende äravõtmine annab Venemaale õiguse rakendada vastumeetmeid.