KADRI PAAS ⟩ Elutähtsate teenuste katkematu toimimine on riigi kaitsevõime moraalne nurgakivi

Küberkaitseõppus pole nii efektne, kui paugutamine polügoonil, kuid küberkaitset on vaja ka harjutada. Foto: CCDCOE / NATO

Tõe kriteerium on praktika. Praktikast rääkides ei tohi mööda minna Ukraina sõja kogemusest, mis näitab, kui oluline on küberkaitse elanikkonna moraali säilitamisel ja küberrünnakute ärahoidmiseks, kirjutab strateegilise ja kriisikommunikatsiooni asjatundja Kadri Paas (Eesti 200).

Küberrünnakud enne konflikti ja selle ajal ei ole enam teema, need toimuvad niikuinii. Küsimus on alati nende ulatuses ja kahju tekitamise võimes. Suutlikkuseta kiiresti küberrünnakutele reageerida ja neist taastuda, seisab kogu riik silmitsi pikemate katkestustega, mis võivad mõjutada sõjalisi või tsiviilsüsteeme, õõnestada juhtimis- ja kontrollsüsteeme ning halvendada elanikkonna (võitlus)moraali. Eriti Eesti-suguses riigis, kus peame internetti ja kõige sellega seonduvaid igapäevaseid teenuseid inimõiguseks, protestides kõvahäälselt, kui mõni teenus töötab paar tundi aeglasemalt või ei tööta sootuks.

Koostöösuhted, mis on enne kriisi või sõda loodud armee, eriteenistuste, eraettevõtete ja riigiametite ning kaitsvaid küberoperatsioone läbi viivate küberkaitserühmade vahel, on hädavajalikud. Eestis on sedasorti kaitsetõke otse Kaitseliidu ülemale kindral Riho Ühtegile alluv Kaitseliidu küberkaitseüksus, mis koosneb vabatahtlikest. Peale selle töötavad riiklikud institutsioonid, mis seiravad ja kaitsevad Eesti riiklikke side- ja infovõrke 24 tundi ja 365 päeva aastas.